Vaata, milline näeb välja Vene uus kõige põhjapoolsem sõjaväebaas (3)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Franz Josephi maal asuv Vene sõjabaas.
Franz Josephi maal asuv Vene sõjabaas. Foto: Kuvatõmmis virtuaaltuurist.

Venemaa kaitseministeerium kergitas saladusloori ning avalikustas, milline näeb välja uus Arktikas asuv sõjaväebaas: kõik huvilised saavad sellega virtuaaltuuri vahendusel tutvuda.

Uue baasi näol on tegu Venemaa kõige põhjapoolsema militaarkompleksiga. Karmide oludega piirkonnas on lumepäevi aastas üle 200 ning õhutemperatuur on seal langenud kuni 44 miinuskraadini.

Täna külastas baasi Vene kaitseminister Sergei Šoigu ning ta on rajatise nimetanud saarel asunud vana õhubaasi järgi juba Nagurskiks.

Baas hakkab kuuluma Venemaa Põhjalaevastikule, mille peakorter asub Murmanski oblastis Severomorskis.

Nagurski baasi paigutatakse 150 sõjaväelast ning Arktika-rajatises saab meelt lahutada näiteks kino, pingpongi või piljardiga. Lõplikult saab baas valmis selle aasta jooksul.  

Vene piiripost Franz Josephi maal Alexandra Land saarel, kus asub sel aastal valmiv baas. Foto: SERGEI KARPUKHIN/REUTERS/Scanpix
Vene piiripost Franz Josephi maal Alexandra Land saarel, kus asub sel aastal valmiv baas. Foto: SERGEI KARPUKHIN/REUTERS/Scanpix Foto: SERGEI KARPUKHIN/REUTERS
Vene lipuvärvides uus baas. Foto:
Vene lipuvärvides uus baas. Foto: Foto: Kuvatõmmis virtuaaltuurist.

Franz Josephi maa baas näitlikustab Moskva himu Arktika militariseerimise järele. Kreml on 2014. aastast alates pidanud seda tähtsaks poliitiliseks eesmärgiks. 2014. aasta detsembri lõpus loodi Arktika sõjaväeringkond, mis allub Põhjalaevastiku ülemale.

Portaal Popular Mechanics kirjutab, et külma sõja lõpust saadik on Arktiline vöönd olnud suuresti demilitariseeritud tsoon. Eri riikide sõjaväed on piirkonnast eemale hoidnud eelkõige kahel põhjusel: seda on raske kaitsta ning üldiselt pole Arktikas olnud eriti midagi, mille pärast tasub võidelda.

Kliimamuutuse üks kaasnähtusi on aga Arktika sulamine ning ühtlasi tähendab see, et eelnevalt juurdepääsmatutele nafta- ja maagaasivarudele pääseb ligi. Hinnanguliselt võib Arktikas paikneda 22 protsenti seni avastamata nafta- ja gaasivarudest. Ühtlasi lühendaks jääst vabanenud Kirdeväila kasutamise võimalus Euroopa ja Aasia vahelist mereteed kuni 40 protsenti.

Möödunud kuul vastu võeti europarlamendis vastu Arktikat puudutav resolutsioon, mille koostajad kirjutasid, et Vene Föderatsioon on alates 2015. aastast loonud polaarjoonest põhja pool vähemalt kuus uut baasi, nende hulgas kuus süvasadamat ja 13 lennuvälja ning suurendanud oma kohalolekut Arktikas maavägede näol.

Raportis, mille üheks koostajaks on ka ka Eesti eurosaadik Urmas Paet, viidatakse samuti Hiina kasvavale huvile Arktika piirkonna, eriti sealsete mereteede ja loodusvarade vastu.

Virtuaaltuurile Vene Arktika-baasi saab minna siit.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles