Eksperdid: Briti valimised võivad Šoti referendumile hoo sisse anda

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti peaminister Theresa May (keskel) konservatiividele kõnet pidamas.
Briti peaminister Theresa May (keskel) konservatiividele kõnet pidamas. Foto: Andrew Yates/AFP/Scanpix

Suurbritannias 8. juunil toimuvad ennetähtaegsed valimised võivad vähendada toetust Šoti Rahvusparteile (SNP), kuid ilmselt tugevdab esimese ministri Nicola Sturgeoni kätt uue iseseisvusreferendumi taotlemisel, ütlevad eksperdid.

SNP juht Sturgeon ütles eile, et Briti peaministri Theresa May vastuseis uuele Šoti iseseisvusreferendumile pudeneb tolmuks, kui SNP võidab 8. juunil enamuse Briti alamkojas Šotimaale ette nähtud 59 kohast. SNP võitis 2015. aastal neist 56 ning oodatakse, et erakond suudab neist kinni hoida.

Šotimaa pidas iseseisvusreferendumi ka 2014. aastal, kuid tollal otsustasid valijad, et Šotimaa peaks püsima Ühendkuningriigi liikmena. Sturgeoni sõnul tuleb referendum uuesti pidada, sest Šotimaad ähvardab Euroopa Liidust välja kiskumine vastu riigi tahtmist.

Eelmisel aastal toimunud rahvahääletusel pooldas Euroopa Liidus püsimist 62 protsenti šotlastest, kuid Ühendkuningriigi kui terviku valijatest 52 protsenti pooldasid lahkumist.

Šotimaa vajab iseseisvusreferendumiks Briti valitsuse luba, kuid May on öelnud, et praegu pole õige aeg.

«SNP võidab need valimised kindlasti, selles pole kahtlust," lausus Aberdeeni ülikooli politoloogia ja rahvusvaheliste suhete teadur Craig McAngus. "Võite mürki võtta, et SNP võidab üle 40 protsendi, võib-olla isegi üle 50 protsendi häältest, ning see tugevdab Nicola Sturgeoni kätt."

Samas on šotlased sügavalt eri meelt selles, kas pidada teine iseseisvusreferendum või mitte.

Isegi mõned rahvuslased on hakanud valimistel osalemisest väsima pärast referendumit 2014. aastal, parlamendivalimisi 2015. aastal ja EL-i referendumit 2016. aastal. Nüüd seisavad mais ees kohalikud valimised ja juunis järjekordsed parlamendivalimised.

«Theresa May üritab panustada sellele, et Šotimaa elanikud tunnevad, et neil on iseseisvusest küll ning et praegu pole õige aeg,» lausus McAngus AFP-le. «Samas ei saa ta uuele rahvahääletusele lõpmatult vastu seista ning Nicola Sturgeonil on veel mõned kaardid varuks.»

Šotimaa iseseisuvsaktivistid Edinburgh's parlamendi ees. Foto: RUSSELL CHEYNE/REUTERS/Scanpix
Šotimaa iseseisuvsaktivistid Edinburgh's parlamendi ees. Foto: RUSSELL CHEYNE/REUTERS/Scanpix Foto: RUSSELL CHEYNE/REUTERS

Sturgeon on lubanud esitada uue referendumi korraldamise kava tulevatel nädalatel, kuigi ennetähtaegsed valimised annavad talle mõtlemiseks lisaaega.

Briti juhtiv uuringuekspert ja Strathclyde'i ülikooli politoloogia professor John Curtice ütles, et SNP suudab suure tõenäosusega säilitada enamuse oma mandaatidest ning saab jätkata iseseisvuse poole püüdlemisega.

«Nad kaitsevad 59 kohast 56 ning sisuliselt on ainult üks suund, kuhu on võimalik minna - alla,» lausus ta AFP-le. «Kuid kui nad saavad häältest 45-50 protsenti, siis sellest ei piisa väitmaks, et toetus SNP-le on oluliselt langenud,» lisas ta.

Samas võib May Konservatiivne Partei teha mõningasi edusamme Šotimaal kohtades, mis piirnevad Inglismaaga. Lisaks on SNP raskustes Edinburgh'is, mida juhib 2016. aastast Šoti tooride juht Ruth Davidson.

SNP-l on seevastu võimalus võita rohkem hääli Šotimaa põhjaosas asuvatel saartel, mille Liberaaldemokraatlikku Parteisse kuuluvat parlamendisaadikut Alistair Carmichaelit süüdistatakse valijate eksitamises.

«Kahtlustame, et unionistlikke erakondi toetab sisuliselt 50 protsenti ja SNP-d samuti 50 protsenti, sest teame, et selline on hetkel siseriiklik meelsus,» ütles Curtice. «Samas arvan, et Mayl saab olema raske referendumit edasi lükata 2021. aasta maist kaugemale.»

«Teame, et Theresa May on öelnud «mitte praegu», kuid ta pole öelnud «millal» ning ta mõnevõrra õõnestas oma argumenti, kui otsustas ühtäkki korraldada (ennetähtaegsed) valimised,» ütles Cutrice. 

«Kui parlamendivalimiste korraldamine keset Brexiti on aktsepteeritav, siis miks ei peaks olema aktsepteeritav korraldada (keset Brexitit) ka iseseisvusreferendum,» lausus Curtice.

McAngus ütles, et teised Šoti valimised, mis annavad selge mandaadi iseseisvusmeelsetele erakondadele, mis ütlevad, et referendum peaks toimuma, tähendab, et Briti valitsus peab olema «ei» ütlemiseks üsnagi jultunud.

«Lõppastmes see referendum ühel või teisel moel aset leiab. Küsimus on ainult selles, kui kaua aega selleks kulub.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles