/nginx/o/2017/04/21/6573083t1hc232.jpg)
Keskkonnateadlased on tõstnud pahameeletormi Vene valitsuse plaanide üle hakata ujuvat tuumajaama vaid kaks kilomeetrit Peterburi linnasüdamest eemal tankima, vahendab RFE/RL.
Vesine Tšornobõl? Ujuvat tuumajaama tahetakse Peterburis tankida (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametnikud on detsembrist alates näidanud valmisolekut alustada Akadeemik Lomonossovi nimelise ujuva tuumajaama tankimist, mis peaks plaanide kohaselt 2019. aastaks viidama Kamtšatkal asuvasse Viljutšinskisse.
Kuna protsess on aga salastatud ja valitsus ei nõustu informatsiooni väljastama, pole teada, mis järgus projekt praegu on.
«Ujuvast tuumajaamast on näiteks linna kaevandusinstituuti ainult umbes 500 meetrit,» sõnas Greenpeace`i Venemaa osakonna töötaja Rashid Alimov. «Kesklinn on väga tiheda asustusega. Me peame välistama isegi mõtte õnnetuse võimalikkusest.»
/nginx/o/2017/04/21/6573085t1hfaaf.jpg)
30 aastat tuumajõul töötavatel jäälõhkujatel töötanud tuumaanalüütiku Aleksei Štšukini sõnul võib tankimisoperatsioon tuua endaga mitmeid ohte.
«Ma leian, et seetõttu ei ole mõtet riski võtta ja reaktoreid suurlinna keskel tankima hakata,» sõnas Štšukin. «See on väga ohtlik. Nad võiksid viia aluse Murmanskisse või Arhangelskisse, kus asuvad tuumaaluste tankimiseks ja remontimiseks mõeldud baasid. See oleks palju ohutum.»
Võimud ei ole seni põhjendanud, miks nad soovivad alust tankida – ja tõenäoliselt ka testida – viie miljoni elanikuga linna külje all.
Algselt pidi Akadeemik Lomonossov varustama elektriga Kaug-Põhjas asuvat Sevmaši linna, kuid toodi 2008. aastal Balti laevastiku osana Peterburi, et laevale uued reaktorid paigaldada. Kamtšatkal peaks laev asendama Bilibino reaktorit, mis läheb 2019. aastal mahakandmisele.
Ujuvad tuumajaamad on tõhus moodus, kuidas varustada elektri ja soojusega raskesti ligipääsetavaid alasid, näiteks Venemaa Kaug-Põhja. Lisaks kasutatakse neid ka merelise nafta ja gaasi puurimise juures.
Keskkonnakaitsjad on sääraseid jõujaamasid aga teravalt kritiseerinud, öeldes, et õnnetuse korral jääksid need ilma tagavaratoitest. Lisaks pelgavad nad, et Moskva võib töökorras jaama lihtsalt merepõhja lasta, nagu tehti korduvalt Nõukogude tuumaallveelaevadega.