USA esindajatekoja spiiker Paul Ryan pole oma ametiaja vältel välisvisiite peaaegu teinudki: täna Eestisse jõudnud ringreis on tema jaoks ametiaja teine ametlik külaskäik oma kodumaalt välja.
Eesti ausus NATOs tõi USA tähtsuselt kolmanda poliitiku Tallinna (7)
22. aprill 2017, 16:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne Eestit, kust Ryan ja tema juhitav USA esindajatekoja delegatsioon homme tagasi kodumaale suunduvad, käisid ameeriklased sama reisi käigus veel kolmel NATO maal: Ühendkuningriigis, Norras ja Poolas.
Vastuseks Postimehe küsimusele, miks just selline valik riike, ütles Ryan täna Stenbocki majas peaminister Jüri Ratase kõrval antud pressikonverentsil järgmist: «Esiteks on siiatuleku põhjus [soov] meie NATO liitlastele üle kinnitada meie pühendumust NATO-le.»
Edasi selgitas USA esindajatekoja spiiker ka seda, miks sattusid tema kui spiikri esimese Euroopa reisi valikusse spetsiifiliselt just need liitlased. «Põhjus, miks me valisime Norra, on see, et Norral on väga oluline väärtus NATO põhjanurgas, Atlandi ookeani ääres,» ütles ta.
«Poola täidab kaht protsenti, Inglismaa täidab kaht protsenti ja Eesti täidab kaht protsenti. Mistap meie oleme siin ütlemas «aitäh» selle eest, et te seda kohustust täidate.»
«Ülejäänud kolm riiki on need, kes täidavad kahe protsendi nõuet,» oli Ryan konkreetne. «Poola täidab kaht protsenti, Inglismaa täidab kaht protsenti ja Eesti täidab kaht protsenti. Mistap meie oleme siin ütlemas «aitäh» selle eest, et te seda kohustust täidate.»
Peale mainitud kolme maa ja Ameerika Ühendriikide endi täidab NATO liitlastest riigikaitsele sisemajanduse kogutoodangust kahe protsendi kulutamise nõuet veel vaid Kreeka. Mitmed liitlased on aga pärast seda, kui Venemaa 2014. aastal Ukraina kallale läks, hakanud kiires tempos kaitsekulutusi tõstma. Nende seas on näiteks Läti ja Leedu.
2014. aasta sügisel Walesis peetud NATO tippkohtumisel tõotasid aga kõik liitlasriigid, et hiljemalt 2024. aastaks hakkavad nad kahe protsendi nõuet päriselt täitma. Pärast Donald Trumpi administratsiooni ametissesaamist on Washington hakanud seda eurooplastele varasemast veelgi intensiivsemalt meenutama.
Lisaks Ryanile kuulub täna Eestisse jõudnud delegatsiooni veel seitse esindajatekoja liiget – vabariiklased Mac Thornberry, Brian Mast, Don Bacon, Martha Roby ja Jeb Hensarling ning demokraadid Ron Kind ja Gregory Meeks. Silmapaistev on ka asjaolu, et selles nimekirjas on kahe esindajatekoja komisjoni esimehed: Thornberry juhib relvajõudude ja Hensarling finantsteenuste komisjoni.
Pärast kohtumist peaminister Ratasega liikusid Ryan ja tema kolleegid edasi riigikokku. Õhtust söövad nad president Kersti Kaljulaidi seltsis. Samuti kohtuvad Ühendriikide esindajatekoja liikmed oma riigi Eestis teenivate sõjaväelastega.
Oma eelneva ainsa välisvisiidi tegi 2015. aastal esindajatekoja juhiks tõusnud Ryan mullu ja see viis ta Iisraeli.
Kahe protsendi nõude täitmine oli ka põhjus, millele viidati 2014. aastal, kui Eestisse tuli Ühendriikide eelmine president, demokraat Barack Obama.