Kui Venemaa presidendi juurde loodud kodanikuühiskonna ja inimõiguste nõukogu ühe töörühma ettepanekud Nõukogude Liidu totalitaarrežiimi ohvrite mälestamiseks ellu viidaks, võiks see tähendada märkimisväärset pööret senises poliitikas.
Töörühm õhutab Kremlit punakuritegusid tunnistama
26. märts 2011, 00:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töörühma internetis avaldatud dokumendis ja selle lisades leidub võrreldes Venemaal seni valdavalt kasutatud retoorikaga lausa sensatsioonilisi mõtteid.
«…Venemaa 20. sajandi katastroofi, Nõukogude Liidu territooriumil suure osa 20. sajandist valitsenud totalitaarse režiimi ohvrite ja tagajärgede täielik tunnistamine on üks olulisi teid, kuidas ületada eliidi võõrandumist rahvast,» seisab dokumendis, milles tehakse ettepanek algatada Venemaal spetsiaalne programm ohvrite mälestuse jäädvustamiseks.
Töörühm märgib samas, et Venemaal pole seni antud poliitilist ega õigusliku hinnangut Nõukogude Liidu totalitaarse režiimi kuritegudele, mis loob pinnase Venemaa praeguse juhtkonna samastamisele Nõukogude Liidus valitsenud kommunistliku diktatuuriga.
Loetletakse dokumente, kus seda teemat puudutatakse, kuid töörühm leiab, et «ükski neist ei anna ammendavat poliitilist ja õiguslikku iseloomustust NSVLis 20. sajandil eksisteerinud totalitaarsele režiimile».
Selline hinnang tuleks anda, leiab töörühm, sest niimoodi distantseeritaks tänapäeva Venemaa Nõukogude Liidust ja tollase totalitaarrežiimi kuritegudest ning see oleks ka avaldus, et bolševistlikud riigijuhtimise võtted pole tänapäeva Venemaa poliitilisele eliidile vastuvõetavad.
«Väga positiivne, et selline dokument on Venemaal koostatud, aga küsimus on muidugi selles, kas sealt midagi võiks ka tegelikkuses realiseeruda,» ütles riigikogu väliskomisjoni liige, hiljuti Venemaast raamatu avaldanud Marko Mihkelson. Ta suhtus ettepanekusse ettevaatlikult, märkides, et tegu on esialgu vaid ühe töörühma dokumendiga.
Näiteks teeb töörühm ettepaneku, et Vene riigiduuma võtaks vastu toponüümikaseaduse, millega keelataks jäädvustada selliste isikute mälestust, kes on süüdi massirepressioonides ning kodanike õiguste ja vabaduste jalge alla tallamises. Vaidlusküsimuste puhul peaks otsuse tegema kohus.
Seevastu tuleks rajada Moskvasse totalitarismiohvrite mälestusmärk, öeldakse dokumendis.
Töörühm leiab samuti, et totalitaarrežiimi ohvrite mälestuse jäädvustamisel tuleks teha koostöös endiste NSVLi vabariikidega, aga võimalik, et kogu endise «sotsialismileeriga» – pakkudes selleks välja erinevaid viise.
Samuti kõneleb töörühm kommunistliku režiimi ohvrite rehabiliteerimisest ja neile kompensatsiooni maksmisest – täpsustamata küll, kas mingit kompensatsiooni võiksid saada ka ohvrid, kes ei ela Venemaal. Juttu on ka ligipääsu parandamisest arhiividokumentidele, mis kõnelevad Nõukogude repressioonidest.
Presidendi institutsiooni juurde loodud nõukogu kodulehe andmetel on töörühm andnud oma ettepanekud president Medvedevile üle juba tänavu veebruaris.
Laiemalt on dokument levinud siiski alles hiljuti ning osaliselt avaldatud ka kurikuulsas portaalis Regnum, mis märgib, et need ettepanekud tähendaksid ka Nõukogude Liidu vastutavaks lugemist Teise maailmasõja eest.