Välismaa lühiuudised 04.05.2017

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Kui tahame luua turvalist kogukonda, peame kiiresti reageerima.»

Facebooki looja Mark Zuckerberg teatas eile, et palkab sotsiaalmeedia keskkonnas levivate tapmis- ja enesetapuvideote tõttu 3000 inimest, kes postitustest vägivaldset sisu välja sõeluma hakkavad.

11 ajakirjanikku hukkus Iraagis aastaga.

Vene kohus jättis Navalnõi karistuse jõusse

Vene kohus jättis eile jõusse opositsioonijuhile Aleksei Navalnõile omastamise eest määratud viieaastase tingimisi vanglakaristuse, mis võib takistada tema kandideerimist 2018. aasta presidendivalimistel. Kirovi ringkonnakohus lükkas apellatsiooni tagasi ja jättis kehtima nii Navalnõi kui tema kaaskaitsealuse karistuse, teatas uudisteagentuur RIA Novosti. Süüasi puudutab 2009. aastat, mil Navalnõi töötas Kirovi oblasti liberaalse kuberneri Nikita Belõhhi juures nõunikuna. Süüdistuse kohaselt omastas ta metsandusettevõtte Kirovles vara – 10 000 kuupmeetrit metsamaterjali väärtusega 16 miljonit rubla (praeguses vääringus 253 000 eurot). Navalnõi ise peab süüdistust poliitiliselt motiveerituks. Tema kampaaniajuhi Leonid Volkovi sõnul kohtuotsus Navalnõid kandideerimast ei takista. AFP/BNS

Põhja-Korea vahistas USA kodaniku riigi kukutamise plaani eest

Põhja-Korea teatas, et aprilli lõpus kinni peetud Ameerika Ühendriikide kodanik ähvardas riiki kukutada, vahendab The Independent. Riigi uudisteagentuuri KCNA teatel peeti USA kodanik Kim Sang-duk kinni Pyongyangi lennujaamas kuritegelike tegevuste eest, mille eesmärk oli riigi kukutamine.

58-aastane mees, kes on kasutanud ka nimekuju Tony Kim, on õpetanud raamatupidamist Pyongyangi teadus- ja tehnoloogiaülikoolis, teatas ülikooli kantsler Associated Pressile. Põhja-Korea on teadaolevalt kinni pidanud veel vähemalt kaks USA kodanikku. Independent/PM

Poola president soovib 2018. aastal põhiseadusreferendumit

Poola president Andrzej Duda ütles eile riikliku konstitutsioonipäeva puhul, et soovib 2018. aastal referendumit 20 aastat kehtinud põhiseaduse muutmiseks. Konservatiivsest võimuerakonnast Seaduse ja Õigluse (PiS) parteist tulnud presidendi sõnul peaks Poola olema koht, kus ei ole põhjendamatuid privileege ega kõrgema kasti kodanikke.

Erakonna esimees Jarosław Kaczyński on rääkinud uue põhiseaduse vajalikkusest juba mõnda aega. Tema sõnul on praegu kehtivas konstitutsioonis, mis jõustus kaheksa aastat pärast kommunismi kokkuvarisemist, juurdunud endiste kommunistide privileegid ühiskondlikus struktuuris. Võimuerakonna poliitilised vastased näevad referendumis katset liikuda autoritaarsema poliitilise süsteemi poole. AP/BNS

Euroopa välisministrid nõuavad Tšetšeenia geide tagakiusamise lõppu

Viie Euroopa riigi välisministrid saatsid Vene ametivennale Sergei Lavrovile kirja, milles nõuavad, et ta astuks samme Tšetšeenia homoseksuaalide tagakiusamise vastu. Eile AFP käsutusse jõudnud kirjas nõutakse Moskvalt süüdistuste uurimist ja osutatakse, et need rikuvad nii rahvusvahelisi leppeid kui Vene seadusi.

«Meile teevad tõsist muret viimase aja teateid, et riigivõimud kiusavad homoseksuaale taga ja mõned on oma orientatsiooni tõttu isegi tapetud,» seisab Briti, Prantsuse, Saksa, Hollandi ja Rootsi välisministri kirjas. Kirja autorid kutsuvad Vene valitsust neid kohutavaid teateid uurima ning tagama väärtegusid uurivate ajakirjanike ja aktivistide ohutus. AFP/BNS

Kreml: Putin ja Trump loodavad kohtuda juulis Saksamaal

Vene president Vladimir Putin ja USA president Donald Trump leppisid telefonivestluses kokku, et püüavad kohtuda juulis Saksamaal G20 tippkohtumise kõrvalt, teatas Kreml teisipäeval.

Tegemist oli teadaolevalt Putini ja Trumpi esimese telefonivestlusega pärast seda, kui USA andis aprilli algul vastuseks Süüria režiimi väidetavale keemiarünnakule raketilööke valitsusvägede sõjaväebaasi pihta. AP/AFP/Interfax/BNS

Hiina loob Wikipedia kõrvale oma veebientsüklopeedia

Hiina kavatseb järgmisel aastal luua enda veebipõhise entsüklopeedia, mis pakuks Hiina tarbijate seas konkurentsi Pekingi hinnangul välismõjudest rikutud Wikipediale. Hiina väitel on tsensuur vajalik riikliku julgeoleku tagamiseks.

Erinevalt Wikipediast ja selle Hiina versioonist Baidu Baike, hakkavad 2011. aastal heakskiidu saanud entsüklopeediat koostama ainult akadeemikud. Wikipedia artikleid kirjutavad ja toimetavad vabatahtlikud. Praeguse seisuga on projektiga liitunud üle 20 000 akadeemiku ning veebilehte peaks saama esimest korda kasutada 2018. aastal. AFP/BNS

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles