/nginx/o/2017/05/07/6632173t1h240d.jpg)
Soome president ja parlament on erimeelsustel Balti riikide sõjalise aitamise osas võimaliku konflikti puhkedes, vahendab Iltalehti.
Soomes puhkes vaidlus Balti riikide sõjalise abistamise üle (37)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraadist endine välisminister Erkki Tuomioja tegi kriitilisi avaldusi president Sauli Niinistö kaitsepoliitika osas, mille põhiküsimus on Balti riikide sõjalises abistamises võimaliku konflikti korral.
Tuomioja, kes tegi avalduse kogu Eduskunda nimel, väidab, et Soome peaks igasugusest sõjalisest sekkumisest hoiduma. Lisaks sellele tahab Toumioja leer väidetavalt vähendada Soome osalust NATO tegevuses.
Ka parlamendi kaitsekomitee esimehe Ilkka Kanerva sõnul ei eksisteeri kaitsestrateegia osas presidendi ja parlamendi vahel üksmeelt.
«Tuomioja esindab seisukohta, et Soome peab konfliktist hoiduma. Keegi ei vaidle sellele vastu,» sõnas Kanerva.
«Kuid me peame valmistuma olukorraks, kus me ei saa enam kõrvale jääda, mis on väga tõenäoline olukord,» lisas ta.
Kanerva väitel on presidendi ja Tuomioja vastasseisu valesti tõlgendatud, kuid ei soovinud olukorda täpsustada.
Niinistö aga väitis, et huvide konflikti ei ole ja tolmu on keerutatud tühja koha pealt.
«Mul on Erkki Tuomiojaga olnud tema välisministri aja jooksul hea koostöö,» teatas Niinistö. «Meil ei ole sääraseid erimeelsusi tekkinud ja seda ei ole praegu ka kusagil õhus tunda.»
Eesti poliitikud võtavad sõna
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe, kaitseminister Margus Tsahkna sõnul läheks Eesti soomlastele igal juhul appi.
«Soomlastel pole vaja muretseda, meie kindlasti tuleme neile appi. NATO liikmesriigid on lubanud kollektiivselt üksteist kaitsta ja seda kindlasti ka tehakse. Eesti on NATO riik ja meid katab kollektiivkaitse kilp. Soome NATOsse ei kuulu, aga Soome sõpradele rahustuseks ütlen, et ei ole vaja muretseda, Eesti kindlasti tuleb appi, kui Soomet ähvardab oht,» kirjutas minister sotsiaalmeedias.
Samuti IRLi ridadesse kuuluv riigikogu liige Marko Mihkelson kirjutas Facebookis, et tegelikult ei ole selles uudises midagi uut. «Soome tipp-poliitikud on erinevalt Rootsi kolleegidest olnud Balti riikidele võimaliku sõjalise abi andmise osas väga kidakeelsed,» sõnas ta.
Mihkelson märkis, et Kanerva ütleb ühest küljest, et neutraalsusele rõhuvale Soomele on ju loomulik hoiduda sõjalistest konfliktidest, kuid samas nendib soomlane, et Soome peab arvestama, et täna siiski vaid teoreetiline võimalus sõjaliseks konfliktiks Läänemere piirkonnas ei jätaks vahetu mõjuta ka neid.
Ka Tuomioja seisukoht on Mihkelsoni sõnul see, mida ta alati on väljendanud. «Seega ei midagi põrutavat. Palju olulisem on see, mida Soome teeb oma kaitsevõime tugevdamisel ning koostöö tihendamisel Ameerika Ühendriikide ja teiste NATO liikmesmaadega, sealhulgas Eestiga. Kui keegi soovib siin tekitada taaskord mõranemistunnet Eesti-Soome suhetes, siis see ei õnnestu,» lausus Mihkelson.
Parlamendisaadik Jaak Madison (EKRE) avaldas sotsiaalmeediast arvamust, et selline avaldus on seotud Vene välisministri Sergei Lavrovi hiljutise Soome visiidiga.
Kohe peale Lavrovi visiiti Soome tõstatus küsimus Eesti kaitsmise osas konfliktis. Juhus? Ei, vaid soomlaste pugemeni venelastele. #nomitä..
— Jaak Madison (@JaakMadison) May 7, 2017