Mis saab Põhja-Koreas kinnipeetud ameeriklastest?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kim Jong-uni maskides meeleavaldajad Lõuna-Koreas.
Kim Jong-uni maskides meeleavaldajad Lõuna-Koreas. Foto: Ahn Young-joon/AP/Scanpix

Põhja-Koreas on taas hoogustunud lääneriikide kodanike, eriti ameeriklaste, vahistamine. Mis aga saab edasi neljast ameeriklasest ja Kanada pastorist, kes paariariigis vahi all viibivad?

Põhja-Korea ametnike sõnul on nende inimeste näol tegemist kriminaalidega, kelle üle mõistetakse kohut sovietliku süsteemi alusel.

Endine USA suursaadik Hiinas Gary Locke arvab, et Pyongyang kasutab kinnipeetud läänlasi kauplemisel Washingtoniga.

Eelmisel aastal, kui Washington lisas Kim Jong-uni nime inimõiguste rikkumise eest sanktsioonide nimekirja, teatas Põhja-Korea, et kohtleb kinnipeetud USA kodanikke sõjaaegsete seaduste kohaselt.

USA välisministeeriumi viimased reisihoiatused on koostanud nimekirja tegevustest, mida võidakse Põhja-Koreas kohelda kui kuritegusid, olgugi, et neid ei pruugita teha teadlikult. Nende hulka kuuluvad autoriseerimata fotode tegemine, poodlemine kohtades, mis ei ole mõeldud välismaalastele ja igasugune usuline tegevus.

Tihti peetakse välismaalasi kinni piiril või lennujaamas. Esialgsed ülekuulamised toimuvad näiteks hotellide koosolekuruumides. Ehkki need võivad kesta tunde või isegi päevi, hoitakse kinnipeetuid tavaliselt süüdimõistmiseni hotellis.

Selleks ajaks, kui kohtuprotsess viimaks aset leiab, on kinnipeetavad end enamasti süüdi tunnistanud, kuid eelnevad vangid ütlevad, et nende ülestunnistused ei ole alati vabatahtlikud.

Ühele ameeriklasest kinnipeetule mõisteti näiteks 15 aastat sunnitööd talus. 2012. aastal vahistatud Kenneth Baele määrati samuti «riigivaenuliku tegevuse» eest 15 aastat sunnitööd – öösiti põldudel kivide kandmist ja kivisöe kaevamist.

Lisaks füüsiliselt kurnavale tööle saavad vangid ka verbaalse väärkohtlemise osaliseks. Bae meenutab, kuidas üks prokuröridest sõnas korduvalt: «Keegi ei mäleta sind. Su inimesed, sinu valitsus on su unustanud. Sa ei lähe veel niipea koju. Sa oled siin 15 aastat. Koju saades oled sa juba 60-aastane.»

Eelnevalt on ameeriklasest vange vabastatud pärast kõrgetasemelisi visiite või vestlusi. Kuigi indiviidid on poliitilises mängus vaid etturid, on kinnipidamise mõju nende eludele suur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles