Transsooline salaandmete lekitaja Chelsea Manning pääseb järgmisel nädalal vanglast

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Chelsea Manning
Chelsea Manning Foto: HANDOUT/Reuters/Scanpix

Transsooline USA sõdur, kelle sünninimi oli Bradley Manning ja kellest sai hiljem Chelsea Manning, teatas et pääseb järgmisel nädalal vangistusest ennetähtaegselt vabadusse.

Manning sai ülemaailmselt kuulsaks USA sõjaväe ja diplomaatiliste salaandmete, -raportite ja memode lekitamisega mittetulunduslikule paljastusleheküljele WikiLeaks, edastab BBC.

Bradley Manning, nüüdne Chelsea Manning
Bradley Manning, nüüdne Chelsea Manning Foto: Patrick Semansky/AP/Scanpix

USA kohus mõistis Manningi 35 aastaks trellide taha, kuid USA eelmine president Barack Obama andis talle armu ja ta sai võimaluse juba sel aastal vabaneda. Manningi tegelik vabanemiseag oleks olnud 2045. aastal, mil ta oleks 58-aastane.

Chelsea Manning edastas eile Twitteris, et ta pääseb vabadusse järgmise nädalal kolmapäeval, 17. mail.

«Vabadus oli minu jaoks unistus, kuid nüüd olen varsti vaba. Tänud kõigile, kes aitasid mul vastu pidada. Olen olnud üksikvangistuses ja mul on sunniviisiliselt juukseid lõigatud. Esmakordselt näen, et saan vabaduses elada Chelseana ja olla see, kes ma tegelikult olen,» lisas Manning.

Chelsea Manning / Handout/Reuters/Scanpix
Chelsea Manning / Handout/Reuters/Scanpix Foto: HANDOUT/Reuters/Scanpix

Manningi sõnul on ta tänulik kõigile, kes aitasid tal vanglast pääseda, kuid ta eritänud lähevad president Barack Obamale, sest ilma tema otsuse ja allkirjata ei oleks ta pääsenud.

Obama allkirjastas Manningi vabastamise selle aasta jaanuaris vaid kolm päeva enne ametist lahkumist. See samm ei rahulda aga kõiki Manningi toetajaid, kelle arvates oleks võimud pidanud ta juba varem vabastama.

Chelsea Manningi advokaatide Nancy Hollanderi ja Vincent Wardi teatel sai Manning kõige pikema karistuse, mida USAs kunagi salainfo lekitajale antud on ja see karistus on ebaõiglane.

USA sõjaväekohus mõistis Manningi süüdi 22 seadusrikkumises ning rohkem kui 700 000 militaar ja diplomaatilise saladokumendi paljastamises WikiLeaksile.

Avalikustatud saladokumentide seas on ka video, millel on näha, kuidas USA õhujõudude Apache helikopteris olnud sõdurid tapavad 2007. aastal Baghdadis 12 tsiviilelanikku.

Manningi lekitatud dokumentide seas on USA diplomaatide, luure- ja militaarjuhtide ning Guantanamo vangilaagis kinni peetutega seotud informatsiooni, samuti salajast ja tundlikku teavet Iraagis ja Afganistanis toimunu kohta.

Manning vabandas kohtus, et kahjustas USAd arvates, et muudab salateabe avalikustamisega maailma paremaks.

Chelsea Manning, kes on oma karistust kandnud Kansases Fort Leavenworthi sõjaväevanglas, üritas möödunud aastal kahel korral endalt elu võtta. Samuti korraldas ta näljastreigi, et saada võimalust sugu vahetada ning lõpuks sai ta USA sõjaväejuhtidelt selleks loa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles