/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/10/6644791t1h2f90.jpg)
Euroopa Liit on Venemaa režiimi jaoks sisepoliitiline probleem, sest ühendus pakub Vene mudelile alternatiivi, ütles ajakirjanik Brian Whitmore.
Whitmore: Venemaa eesmärk on EL hävitada (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vladimir Putini režiimi jaoks on EL sisepoliitiline probleem, sest kõikidest puudustest hoolimata on EL mudel läbipaistvast ja demokraatlikust valitsemiskorrast, mis teravalt erineb Kremli autokraatsest kleptokraatiast,» lausus reedel Tallinnas algaval Lennart Meri konverentsil osalev Whitmore.
«Lisaks pakub see konsensusel põhinevat integratsioonimudelit, mis teravalt eristub sunnil põhinevast integratsioonimudelist, mida Venemaa üritab rakendada oma naabrite suhtes,» lisas ta.
Whitmore'i sõnul asub see Euroopa mudel Venemaa piirile väga lähedal ning on magnet Venemaa naabritele ja riigisisestele progressiivsematele tegutsejatele.
«Nendel põhjustel peavad Putin ja tema käsilased ELi ohuks oma režiimi jätkusuutlikkusele. Nad üritavad ELi diskrediteerida, nad üritavad seda õõnestada ning lõppastmes loodavad nad selle hävitada. Ootan, et lähitulevikus nad jätkavad seda,» lausus ajakirjanik.
Venemaa hinnangul on riik läänega sõjas ning peab sel eesmärgil lääne vastu poliitilist, mittekineetilist sõda.
«Venemaa peab mittekineetilist sõda lääne vastu. Nad üritavad külvata kahtlusi, umbusku ja segadust. Nad üritavad sundida meid kaotama usku meie institutsioonidesse, meie demokraatiasse,» ütles Whitmore.
Whitmore'i sõnul kasutatakse sel eesmärgil mitmeid aktiivseid vahendeid, mille seas on küberrünnakud, desinformatsioon, korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus.
Vastuseks küsimusele, miks riskib Venemaa teiste riikide valimiste küberründamisega, ütles ekspert: «Venemaa võtab selle riski, sest usub, et on läänega sõjas. Me küll ei tulista üksteise pihta, kuid see on siiski sõda. Tegemist on poliitilise, mittekineetilise sõjaga.»
«Mitmes mõttes kasutavad nad globaliseerumist relvana. Nad kasutavad demokraatia ja avatud ühiskonna vahendeid relvadena demokraatiate ja avatud ühiskondade endi vastu,» lisas ajakirjanik.
Selle edust või läbikukkumisest rääkida on vara, sest see protsess on alles pooleli, ütles Whitmore.
«Venemaa ründab läänt ajal, mil läänes on eneseusalduskriis. Iraagi sõja, 2008. aasta finantskriisi ja rändekriisi järel on paljud hakanud aina enam kahtlema meie institutsioonide elujõulisuses. Globaliseerumise tõttu tunneb märkimisväärne osa elanikkonnast end marginaliseerituna, võõrandununa ja jõuetuna,» teatas Whitemore.
Ajakirjanik lisas, et Venemaa ründab läänt selle kõige haavatavamates punktides ja üritab heita rambivalgust selle nõrkadele kohtadele.
«Seega, kuigi Venemaa püüdlused võivad tunduda edukatena lühikeses perspektiivis, siis tuleb meeles pidada, et lääne tsivilisatsioon ja lääne demokraatia on näidanud, et nad on väga vastupidavad. Läbime neid eneseusukriise perioodiliselt, nagu näiteks 1970. aastatel, kuid me kipume neist õppima ja väljuma neist tugevamana,» ütles ta.
«Juba on näha märke, näiteks Austrias, Hollandis ja Prantsusmaal toimunud valimistel, et lääs võib olla pöördepunktis. On märke, et olemasoleva võimuladviku vastane, populistlik ja ksenofoobne laine, mis läänt on läbimas ja mida Moskva on õhutanud, on läbinud haripunkti ning taandumas,» lausus Whitmore.