Esimene Surematu Polgu marss ärritas soomlasi (13)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helsingis toimus teisipäeva õhtul esimest korda nn Surematu Polgu marss, millega kohalikud venelased tähistasid Suures Isamaasõjas osalenud sugulaste pilte kandes 9. maid.
Lisaks Helsingile toimus teine marss Porkkalas - tegu on pealinnast läände jääva poolsaarega, mis pärast sõda jäi rahuläbirääkimiste tulemusel Nõukogude Liidu koosseisu. Väidetavalt tellis Vene suursaatkond Soomes kaks bussi, et marsil osalejaid sinna kohale toimetada.
Kahel marsil osales kokku 150 inimest.
«Osavõtt oli marginaalne - mis on märk sellest, et enamik meil (Soomes- toim) elavatest vene päritolu inimestest on mõistlikud kodanikud. Ei ole aga mingit põhjust idealiseerides meenutada Stailini türanniat,» kommenteeris sündmust sotsiaalmeedias teadlasest vanemleitnant Atte Kaleva.
Sibeliuse monumendi juurest Töölös asuva vene õigeusu kirikuni kulgenud Helsingi marsi korraldaja Dania Skippari-Smirnov ütles Soome rahvusringhäälingule Yle, et saab aru kui paljude soomlaste jaoks võib tema üritus olla ärritav.
«Jah, ma saan sellest aru,» sõnas Skippari-Smirnov Ylele. «Aga 1944. aastal ajasid soomlased sakslased Lapimaalt välja, seega nad said aru, et on valel poolel. Soomlased peaksid aktsepteerima, et selline fašismivastane marss toimub.»
Helsingi marsi korraldajaks oli hiljuti loodud Soome-Vene Rufi ühing. Korraldajate sõnul oli tegu rahumeelse tähistamisüritusega ja mitte mingil juhul meeleavaldusega.
«Me marsime, et inimesed ei unustaks, et fašismi vastu võideldes jättis oma elu kümneid miljoneid inimesi,» ütles Skippari-Smirnov. «See on oluline, et see uuesti pead tõstma ei hakkaks.»
Soomes tegutseva kultuuriväljaande Spektr peatoimetaja Elina Gusatinskaja sellega aga ei nõustu.
«Taolise kunstliku paraadi korraldamine riigis, mis vaid ei kaotanud 40 000 inimest ehk ühe protsendi oma elanikkonnast, aga jäi ilma ka ligi 10 protsendist oma territooriumist, on minu meelest agressiivne provokatsioon, millel ei ole midagi pistmist sõjaveteranide austamisega,» ütles Helsingis töötav vene ajakirjanik Gusatinskaja veebilehel fontanka.fi.
Nn Surematu Polgu marsi näol on tegu 2012. aastal Siberis väidetavalt rahvaalgatusena esile kerkinud üritusega, mida hiljem ka Kreml toetama asus.