Ungari ja Slovakkia andsid pagulaskvoodid kohtusse

Migrandid mahajäetud tellisevabriku juures. Foto on illustratiivne. Foto: DARKO VOJINOVIC/AP/Scanpix

Ungari ja Slovakkia pöördusid Euroopa Liidu kehtestatud kohustusliku pagulaste jaotamise kvoodi vastu Euroopa Õiguskohtusse, vahendab EUobserver.

Luksemburgis asuva Euroopa Õiguskohtu kuulamisel väitsid Ungari ja Slovakkia ametnikud, et ELi kohustuslike pagulaskvootide kehtestamine oli ebaseaduslik.

Enamushääletusega vastu võetud kohustuslikud pagulaskvoodid ei arvestanud sellele vastu seisvate riikide – Tšehhi, Ungari, Rumeenia ja Slovakkia – soovidega.

Ungari ja Slovakkia seadsid otsuse ka 2015. aasta detsembris kahtluse alla.

Kolmapäeval väitsid kahe riigi esindajad, et seadusandlik protseduur oli vigane ja otsuse vastuvõtmisel oleks pidanud osalema ka Euroopa Parlament.

Ainuke Euroopa riik, kes Õiguskohtu saalis riikide seisukohta toetas, oli Poola.

Ülemkohtunik Yves Bot väljastab mittesiduva seadusliku hinnangu 26. juulil, kuid lõplikku otsust võib oodata alles aasta lõpuks.

Pea ükski ELi liikmesriik ei ole näidanud üles valmidust võtta pagulasi vastu esialgse kava kohaselt, mida ilmestab fakt, et 2015. aastast alates on Kreekast ja Itaaliast ümber jaotatud vaid 18 000 põgenikku.

Kui kohus otsustab Ungari ja Slovakkia vastu, suurendaks see survet kahele Kesk-Euroopa riigile pagulaste vastuvõtmiseks.

Kui kohus otsustab aga, et kvoodid rikuvad ELi seadust, tekitaks see liidu migratsioonipoliitikas kaose.

Ungari esindaja väitis, et Euroopa Liiduga solidaarsuse näitamiseks on ka muid võimalusi peale kvoodipagulaste vastuvõtmise. Näitena tõi ta välja, et riik on kulutanud miljoneid eurosid piirikaitse tugevdamiseks.

2015. aasta plaani kohaselt oleks Ungari pidanud Kreekast ja Itaaliast võtma 1294 asüülitahtjat, Slovakkia aga 802. Mõlemad riigid on aga keeldunud asüülitaotlejaid kvoodiplaani alusel vastu võtmast.

Slovakkia peaminister Robert Fico ütles möödunud aastal, et pagulaskvoodi süsteem on poliitiliselt surnud.