Mai lõpus saabub Eestisse europarlamendi delegatsioon, kuhu oma ametikohustuste tõttu peaksid kuuluma ka kaks ELi paremserva värvikat poliitikut: Ühendkuningriigi euroskeptik Nigel Farage ja Prantsusmaa presidendivalimiste teise ringi jõudnud Marine Le Pen.
Nimelt külastavad 29.-30. mail seoses Eesti eesseisva eesistumisega Euroopa Liidus Tallinna europarlamendi presidenti Antonio Tajani ja kõigi fraktsioonide juhid. Lisaks Eesti riigi esindajatega kohtumisele astuvad Tajani ja fraktsioonijuhid ka avalikkuse ette 30. mail Tallinna Ülikoolis peetaval debatil «Euroopa tulevik: muutuvad ajad, kestvad väärtused».
Europarlamendis Ühendkuningriigi Iseseisvusparteid (UKIP) esindav Farage juhib seal ka Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsiooni, kuhu kuulub 42 saadikut erinevatest ühenduse maadest. Lisaks tema enda UKIPile on seal näiteks erakondade Alternatiiv Saksamaale (AfD), Itaalia Viie Tähe Liikumine ja Rootsi Demokaadid saadikuid.
Le Peni on aga esimeheks 39 liikmega Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioonile. Peale tema Rahvusrinde on selles parteigrupis näiteks Austria Vabaduspartei, Itaalia Põhjaliiga ja ka üks AfD esindaja.
See, et näiteks AfD saadikud on jagunenud kahe fraktsiooni vahel, iseloomustab ka mõnevõrra laiemalt parempopulistlike ja –äärmuslike erakondade elu europarlamendis. Nende fraktsioonid on läbi aegade kippunud kiiresti lagunema, samuti on aeg-ajalt parteiühenduse moodustamist takistanud see, kui ühe riigi paremäärmuslased näevad oma põhivaenlaste seas mõnd teist riiki, kelle paremäärmuslastega nad siis ka ühte poliitilisse gruppi kuuluda ei soovi.
Europarlamendis on praeguse seisuga kokku kaheksa fraktsiooni. Suurim neist on tsentrikonservatiivne Euroopa Rahvaerakond (EPP) 216 saadikuga, kelle seas Eestit esindab IRLi Tunne Kelam. Järgnevad Sotsiaaldemokraadid ja demokraadid 189 saadikuga, kelle seas on ka Eesti sots Marju Lauristin.
Kolmas on 74 saadikuga Euroopa Konservatiivid ja Reformistid, kus domineerivad Briti konservatiivid ja Poolat valitsev Õiguse ja Õigluse partei. Neljandast ehk 68 saadikuga Euroopa Demokraatide ja Liberaalide liidust leiab pooled Eesti esindajad ehk reformierakondlased Kaja Kallase ja Urmas Paeti ning keskerakondlase Yana Toomi.
Seejärel tulevad 52 saadikuga Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ning 51 saadikuga Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon. Viimasesse kuulub ka Eesti esindaja Indrek Tarand.
Mainitud parteigruppidele lisaks on europarlamendis ka 19 fraktsioonita saadikut. Viimaste ridades on ka Marine Le Peni isa ja Rahvusrinde asutaja Jean-Marie Le Pen, kelle tütar parteist välja heita lasi.
Eesti ELi eesistumine, millega seoses juba praegu palju inimesi Brüsseli institutsioonidest ja mujalt Euroopa pealinnadest tavalisest enam Tallinna poole vaatab, algab 1. juulil ja lõppeb 31. detsembril. Praegu on eesistujamaaks Malta.