Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Neli võimalust, kuidas uurida Donald Trumpi ja Venemaad

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Endine FBI direktor James Comey. | FOTO: KEVIN LAMARQUE/REUTERS/Scanpix

Ameerika Ühendriikide presidenti Donald Trumpi vaevavad kahtlused tema seotuses Venemaaga ei näita vaibumise märke – ning riigijuhi otsus vallandada vastavat uurimist läbi viinud Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juht James Comey lisas asjale ainult õli tulle.

Täna selgus, et Trump oli juba varem andnud Comeyle mõista, et see hülgaks uurimise presidendi endise nõuniku Michael Flynni ning Moskva vaheliste väidetavate sidemete suhtes.

Ehkki vabariiklaste seas näib toetus presidendile esialgu püsivat, kõlab aina rohkem üleskutseid algatada kogu temaatika suhtes eriuurimine.

Ajakiri Time tõi välja neli võimalikku tulevikustsenaariumi.

Erinõukogu

Justiitsministeeriumi määratud erinõukogul oleks voli mõista kohut ükskõik millise kuritegeliku kaasuse osas, mille uurimine paljastaks. Samas võib keskendumine pelgal kriminaalsele osale ahendada kogu protsessi haaret.

«Kuritegelikult ei pruugi olla seal midagi,» lausub Yale`i ülikooli dekaan Asha Rangappa. «Ent see ei näita toimunud kogu selle laiaulatuslikkuses.»

FBI

Peamise siseriikliku julgeolekuagentuurina oleks FBIl sedalaadi uurimistöö jaoks märkimisväärselt võimu ja ressursse. Büroo kogutud tõendeid saab kasutada ka kongress.

Kui FBI juurdlus on lõppenud, jääb kriminaalasja avamise otsustamine justiitsministeeriumi kätesse.

FBI võimu kärbib aga asjaolu, et kogu asja avalikuks tulles saaks kannatada ka tundliku iseloomuga informatsioon. «Tegu on vastuluurega, selle põhimõte on mitte lasta oma vastasel teada, mida sa tead,» kommenteerib Rangappa.

Iseseisev komisjon

Iseseisev uurimiskomisjon suudaks ekspertide väitel võtta protsessist vähemalt mingilgi määral välja erakondliku kallutatuse. Säärase kogu lõi näiteks president George W. Bush pärast 2001 aasta 11. septembri terrorirünnakuid.

Miinuspoole pealt on sarnaste komisjonide kokkupanek raske ning ühtlasi puuduks sel võim mõista kohut. Ekspertide sõnul oleks säärase komisjoni roll pigem kirjeldav.

Valitud kongressikomitee

Sellist komiteed juhiks ainult kongressi liikmed ning ülesandeks oleks uurida ainult kõnealust probleemi. Hetkel on oma eraldi juurdlused pooleli nii Senatil kui Esindajatekojal, kuid valitud kongressikomitee aitaks tööd paremini fokusseerida.

«Kongressikomiteed võivad kaevata nii sügavale kui tahavad,» ütleb St. Johni ülikooli juuraprofessor John Q. Barrett

Samas tekib küsimus: isegi kui uurimisega jõutakse ühele poole, siis mida sellega edasi peale hakata ja milliseid järeldusi teha? Erakondadevahelised erimeelsused võivad siinkohal tugevalt esile kerkida.

Tagasi üles