Täna toimuvad Iraanis presidendivalimised, kus mõõtu võtavad senine riigipea ja mõõdukat suhtumist esindav Hassan Rouhani ning karmi joont pooldav vaimulik Ebrahim Raisi. Uudisteagentuur AFP võttis neljas punktis kokku, mis on riigis kaalul.
Mõõdukus või karmus: mis on kaalul tänastel Iraani presidendivalimistel
MAJANDUS
Islamiriigis on tööpuudus 12,5 protsenti ning väljaspool naftasektorit on kasv olnud minimaalne. Rouhani pälvis riigipeana kiitust inflatsiooni piiramise ja Iraani tuumaleppe sõlmimisel kadunud sanktsioonide eest. Siiski on tal lubanud ka riiki tuua hiigelhulgas välisinvesteeringuid, seda pole aga toimunud.
Raisi omakorda on lubanud vaestele senisest rohkem riigipoolset toetust andma hakata.
TUUMALEPE
Kuna Iraani tuumaleppe sõlmimisele oli oma vaikiva heakskiidu andnud kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei, toetab ka Raisi 2015. aastal sõlmitud lepet. Siiski on ta rünnanud Rouhanit selle eest, et too ei võidelnud läbirääkimisetel piisavalt Iraani huvide eest ja pole suutnud tehingut rahaks teha.
ÜHISKONDLIKUD VABADUSED
Rouhani enda sõnade järgi saab tänastel valimistel otsustada, kas toetada rohkem kodanikuvabadusi või äärmuslust.
2013. aastal mängisid kodanikuvabadused Rouhani võidus võtmetähtsusega rolli, kuid viimase nelja aasta jooksul on ta pidanud rinda pistma Iraani konservatiivide enamusega kohtusüsteemi ja julgeolekuteenistusega.
Raisi on püüdnud end näidata suhteliselt liberaalsena, kuid tema toetusmeeleavaldustel on mehed-naised eraldi. Rouhani üritustel viibivad mehed-naised üheskoos. Rouhanit on avalikult toetanud mitmed juhtivad reformimeelsed iraanlased ja kuulsused nagu näiteks Oscari võitnud režissöör Asghar Faradi.
VÄLISKAUBANDUS
Iraani valitsuse sõnul on riigi majanduse käimalükkamiseks tarvis aastas 50 miljardi dollari jagu väliskapitale. Investorid ja pangad on aga ebakindlad, sest riigile kehtivad jätkuvalt USA sanktsioonid ning lisaks on Iraani finantssüsteem kurikuulsalt läbipaistmatu ja korruptsioonist küllastunud.
Ajatolla on kutsunud riigi üles arendama välja eneseküllast vastupanumajandust ning seda on toetanud ka Raisi.
Iraani näol on tegu aga riigiga, mis sõltub väga palju naftaeksportidest, seega pole täielik sõltumatus realistlik.