Reformatsiooni 500. aastapäeva pidustused tõid Barack Obama Berliini

Heinrich Bedford-Strohm, Angela Merkel, Barack Obama ja Christina Aus der Au. Foto: Ulrich Stamm/Imago/Future Image/Scanpix

Reformatsiooni 500. aastapäev tähistab Berliinis ligikaudu 140 000 inimest, nende seas ka Ameerika Ühendriikide eelmine president Barack Obama, kes avaldas toetust Angela Merkelile ja kritiseeris teravalt Donald Trumpi poliitikat.

Berliin. Neljapäev, 25. mai. Juba hommikul kella poole üheksa paiku ringi liikudes oli näha, et midagi on teistmoodi kui tavaliselt. Kõikjal Saksamaa pealinna tänavatel säras õnnelikke nägusid, oli kuulda naeru ja elevil vestlust. Vähemalt pool rongijaamades ringi liikuvatest inimestest oli kogunenud nelja-viieliikmelistesse rühmadesse. Kaelas oli neil oranž pael või sall, mis viitas sellele, et nad võtavad osa 36. evangeelsest kirikupäevast – neli päeva kestvatest pidustustest. Sel korral on kirikupäev pühendatud 500 aasta möödumisele ajast, mil Martin Luther naelutas legendi järgi Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi ja pani aluse evangeelse kiriku tekkele.

Tavapärasest rohkem oli näha ka politseinikke ja kiirabitöötajaid. Saksamaa meedia teatel turvab pidustuste ajal Berliini tänavaid ja sündmuste toimumispaiku 6000 politseinikku, kelle esialgu plaanitud arvu suurendati pärast Manchesteri terrorirünnakut. Samuti on korraldajate sõnul nüüd rohkem tähelepanu pööratud sellele, et keegi autoga rahva sekka sõita ega kahtlaseid esemeid üritustele kaasa võtta ei saaks. Sündmuste toimumispaika sisenedes tuleb kõigil külastajatel kott ette näidata ja kui sealt midagi keelatut ei leita, kinnitatakse koti sanga ümber roheline pabeririba.

Kella 11.00ks Kesk-Euroopa aja järgi kogunes Brandenburgi värava, ühe tähtsaima Saksamaa taasühinemise sümboli juurde korraldajate hinnangul ligikaudu 70 000 inimest. Eelkõige selleks, et tähistada kristlikku pidupäeva, kuid ka selleks, et kuulda, mida oli öelda liidukantsler Angela Merkelil ja Saksamaale külastaval Barack Obamal. Nende omavahelist ja publikuga peetud vestlust juhtisid Saksamaa evangeelse kiriku juht Heinrich Bedford-Strohm ja 36. Saksamaa evangeelse kirikupäeva president Christina Aus der Au.

Kuigi jutuajamise teema «Demokraatia innukas kujundamine – vastutuse võtmine kodus ja maailmas» (Engagiert Demokratie gestalten – Zuhause und in der Welt Verantwortung übernehmen) kõlas üldsõnaliselt ja sellel ei tundunud esmapilgul parteipoliitikaga midagi pistmist olevat, oli tunda, et poliitilised sündmused – nii Ameerika Ühendriikides toimuv kui ka septembris Saksamaal ees olevad valimised – mõjutasid vestlust tunduvalt. Nii sõnavõtud ise kui ka kahele tipp-poliitikule esitatud küsimused olid kriitilised ja konkreetsed.

Obama kritiseeris teravalt Donalt Trumpi – tõsi, tema nime küll mainimata – ja avaldas igal võimalusel toetust Merkelile, keda ta nimetas naiseks, kes on teinud suurepärast tööd nii Saksamaal kui kõikjal maailmas. Ameerika Ühendriikide endine president mõistis üheselt hukka nii Trumpi algatuse asuda lõhkuma Obamacare’i nime all tuntuks saanud tervishoiusüsteemi kui ka tema soovi ehitada USA ja Mehhiko piirile müür. «Me ei saa end isoleerida. Me ei saa end müüri taha peita,» rääkis ta. Obama lisas, et tema hinnangul on rändeprobleemide lahenduseks mõistlik immigratsioonipoliitika, sest jumala silmis ei sõltu inimese väärtus küll sellest, millisel pool piiri ta seisab, kuid ressursid on siiski piiratud ja ükski riik ei ole võimeline igaüht vastu võtma, kes sinna tulla tahab.

Sellega ulatas ta abikäe Merkelile, kes teenis muidu heakskiitvalt kaasa elavalt publikult «puu»-hüüdeid pärast seisukohavõttu, et need sisserändajad, kellel ei ole õiguslikku alust Saksamaale jääda, tuleks riigist senisest rutem välja saata, selle asemel, et vääraid lootusi anda ka neile sisserändajatele, kes ei ole pagulased. «Vaid nii saame aidata neid kes tõesti meie abi vajavad,» rõhutas Merkel.

Obama kaitses ka droonide kasutamist sõjategevuses, rõhutades, et lääneriikidel on tarvis oma kodanikke terroristide eest kaitsta. «Me elame väga ohtlikus maailmas,» rääkis ta. Ekspresident selgitas, et läänelike väärtusi ja heaolu ohustab konkureeriv ideoloogia, mis põhinevad hirmul ja ksenofoobial. «Peame mõistma, et meil on vaenlased, kes on nõus oma elu ohverdama, et teiste elu hävitada,» lisas Merkel.

Mõlemad rõhutasid, et seejuures on väga oluline inimlikkus, milleta lääneriigid ei oleks vastastest kuidagi paremad. «Probleem ei ole mitte droonides, vaid sõdades,» sõnas Obama, kes tegi enda sõnul USA presidendina kõik endast sõltuva, et sõda ei muutuks «arvutimänguks», kus inimelul ei ole tähtsust.

Selleks, et kristlike väärtustega vastuolus olevad õpetused võimust ei võtaks, on Obama sõnul väga oluline, et kõigil oleks võrdsed võimalused nii haridusteel kui ühiskonnas üldiselt. Ta kritiseeris teravalt Ameerika koolisüsteemi, mis ei anna kõigile lastele võrdseid võimalusi. See on Obama sõnul üks põhjustest, miks keerulistest sotsiaalsetest oludest pärit noored lähevad liiga sageli kuritegelikule teele.

Vestluse lõpus jäi aga kõlama mõte, et igaühel tuleb parema elu nimel ise midagi ära teha. Võime küll küüniliselt öelda, et me ei saa midagi teha ja kõik poliitikud on nagunii korrumpeerunud, kuid siis lähevadki asjad halvemaks – selle pärast, et me ei teinud mitte midagi, rääkis Obama, kes 2014. aasta jaanuaris lõi kodanikuühiskonna toetamiseks ka omanimelise sihtasutuse, Obama Foundationi.

Palju noori

Kahtlemata oli see sõnum suunatud esmajoones noortele, keda oli paljudest Saksamaa ja maailma erin nurkadest kokku tulnud pealtvaatajate seas arvukalt. Postimehega vestelnud osavõtjad olid üldjuhul enda sõnul kristlased, nii mõnigi neist rääkis, et aitab kirikupäeva õnnestumisele kaasa ka vabatahtliku abistajana.

Vabatahtlike seas oli ka Rheinland-Pfalzi liidumaalt kohale sõitnud Max (32). «Olen siin abis. Jälgin oma grupiga, et keegi on avariiväljapääsu juures, et inimesed ei roniks tehnikaseadmetele, hoiame silma peal rohealal ja laval, nii et igaüks oleks seal, kus on tema õige koht,» selgitas ta ja lisas, et kõik on «natuke kaootiline, nagu suurüritustel ikka, aga meeleolu on suurepärane».

«Oleme juba pikemat aega kirikuga seotud, teeme seal vabatahtlikku tööd, selgitas Põhja-Saksamaal asuvast Solingenist pärit Björn (19) «Mõtlesime, et see on hea asi, sõidame kohale,» sõnas Björn viidates ka enda kõrval seisvale 16-aastasele sõbrale. Ta lisas, et pidustustega on ta väga rahul, sealhulgas ka tipp-poliitikute esinemise eel kõlanud kaasaegse muusikaga, mida võiks kirjeldada kui puhkpillimuusika ja elektroonilise muusika segu. Kirikus tegelevad noormehed enda sõnul laste ja noorukitega.

Teretulnud toetusavaldus

Obama toetuse üle võib liidukantsler üksnes heameelt tunda, sest endise Ameerika presidendi poolehoid võib talle peagi saabuvatel valimistel Saksamaa politoloogide hinnangul nii mõnegi plusspunkti anda. Seetõttu on sealsed sotsiaaldemokraadid (SPD) Merkeli kolmapäevast arutelu Obamaga ka kritiseerinud, väites, et tegemist on ebaõiglase valimiskampaania üritusega, sest nemad koos Obamaga lavale ei saanud, seda enam, et paljudel varasematel kirikupäevadel on domineerinud just SPD. Saksa meedia teatel olevat aga Obama esindajad rõhutanud, et ekspresident on nõus Saksamaal lavale asuma üksnes koos Merkeliga.

Selle aasta kirikupäevade juhtlause on «Sa näed mind» (Du siehtst mich). Sellega korraldajad soovivad pöörata tähelepanu usule, et jumal on alati inimestega ja näeb neid nii rõõmsatel kui ka rasketel hetkede. Kirikupäev algas kolmapäeval, 24. mail, mil Saksamaa liidupäeva ees kogunes hinnanguliselt 70 000 inimest, kellega õhtu jooksul liitus korraldajate andmeil ligikaudu 200 000 inimest, nende seas ka palju uudishimulikke, kes ise kirikuga otseselt seotud ei ole. Pidustuste programmis on kokku ligikaudu 2500 sündmust, millest osa leidis aset juba enne kolmapäeva, nii-öelda teel kirikupäevale. Pidustused lõppevad pühapäeval Martin Lutheri kunagisest kodulinnas Wittenbergis. Pidustusi aitab korraldada ligikaudu 4000 vabatahtlikku.

Kokku kuulub Saksamaal evangeelsetesse kirikutesse üle 22,6 miljoni inimese ehk üle viiendiku elanikest.