Kahe lapse poliitika täidab Rootsi viljatuskliinikud hiinlastega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Sipa Asia/Sipa USA/Scanpix

Alles 2015. aastal teatas Hiina Kommunistlik Partei, et lõpetab 1979. aastast riigis kehtinud Hiina ühe lapse poliitika, mis tähendab, et nüüd võivad hiinlastest paarid saada soovi korral ka - maksimaalselt - kaks last.

Kuna aga hiinlannadel polnud aimu, et ühe lapse poliitika millalgi ka tühistatud võiks saada, lasid paljud naised peale esimese lapse sündi endal munajuhad eemaldada, et vältida uuesti rasestumist.

Nüüd on mitmetel paarid tekkinud soov veel üks laps saada, see aga tähendab käiku viljastusravikliinikusse. Osad neist paaridest - praegu ligikaudu 50 aastas - on pöördunud abi saamiseks ka Skåne ülikooli haigla poole, millel on olemas vastav leping, mis lubab kehavälise viljastamise protseduuri (IVF) teha ka hiinlastele.

Malmös asuv kliinik aitab nädalas ligikaudu 40 rootslastest paari ja varsti ka iganädalaselt ühte Hiina paari. Siiski rõhutas Skåne ülikooli haigla viljatusravi osakonna juht Margareta Kitlinski, et rahvusvahelistel patsientidel puudub ligipääs Rootsi sperma- ja munarakupankadele.

«Hiinast pärit patsientidel on täiesti teistsugused viljatusmured, kui nendel, kellega me muidu igapäev tegelema. Need naised on põhimõtteliselt olnud sunnitud ennast steriliseerida laskma,» lausus Kitlinski.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles