/nginx/o/2017/06/05/6751755t1h84be.jpg)
USA president Donald Trump valmistas esmavisiidil Brüsselisse NATO peakorterisse liitlasriikide liidritele pettumuse kollektiivkaitset sisaldava artikkel 5 mainimatajätmisega, meenutab uudisteveeb Politico.
Politico: Trump eiras NATO kõnes julgeolekunõunike soovitusi (2)
5. juuni 2017, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selgub, et president ei vedanud alt üksnes liitlasi, vaid ka oma rahvusliku julgeoleku ametnikke, kes kõik ootasid kinnitust, et Ühendriigid jäävad kollektiivkaitse põhimõttele truuks.
Trumpi rahvusliku julgeoleku nõunik H.R. McMaster, kaitseminister James Mattis ja välisminister Rex Tillerson olid reisieelsetel nädalatel kõvasti vaeva näinud, et artikkel 5 NATO tippkohtumise kõnesse lisataks, kuulis Politico viielt juhtumiga kursis olevalt allikalt.
Nad arvasid, et sellega on kõik korras ja üks Valge Maja nõunik rääkis isegi eelmisel päeval New York Timesile, et kollektiivkaitse osa on kõnes kindlasti sees.
Alles 25. mail, kui Trump NATO uue Brüsseli peakorteri avatseremoonial sõna sai, taipas presidendi rahvusliku julgeoleku meeskond oma ehmatuseks, et nende ülemus on otsustanud artikkel 5 kõnest välja jätta, ilma et oleks nendega konsulteerinud ega neid isegi teavitanud.
«Oli olemas igatpidi kooskõlastatud kõne, mille kallal olid kõik teised töötanud,» ütles üks Valge Maja kõrge ametnik, aga see ei olnud see kõne, mille Trump Brüsselis pidas. «Nad ei teadnud, et see on kõrvale lükatud,» lisas teine allikas.
Ühe versiooni järgi kustutas Trump ise kõnest kollektiivkaitse osa. See samm peegeldab tema isiklikku skepsist NATO suhtes ja ta eelistas teha alliansi riikidele kasinate kaitsekulutuste pärast peapesu, selle asemel ei mingeid tagatisi pakkuda.
Teine versioon, mida toetab mitu Valge Maja nõunikku, räägib, et mängus oli Trumpi peastrateegi Steve Bannoni ja poliitikanõuniku Stephen Milleri käsi.
Mõlemal juhul näitab toimunu, et lisaks lõhele Atlandi alliansis on märkimisväärne mõra ka Trumpi administratsioonis - president varjab oma julgeolekuametnike eest tähtsat informatsiooni ja seab nad piinlikku olukorda, sundidest neid ilmuma avalikkuse ette umbmääraste ja ebaveenvate väidetega, milles tagantjäreletarkusena tunnistatakse, et kõnes tõesti ei olnud lubadusi, mille andmise eest nad ise olid püüdnud hoolitseda.