Endine Ameerika Ühendriikide Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juht, president Donald Trumpi poolt vallandatud James Comey andis täna Senati ees tunnistusi oma uurimise kohta riigipea, tema meeskonna ja Venemaa teemal.
Fotod ja video: Comey tunnistas Trumpi kohtumiste memode lekitamist ajakirjandusele (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Comey astus Senati luurekomitee ette Eesti aja järgi kell viis. Tema sõnavõttu peeti viimaste aastakümnete üheks oodatuimaks.
Comey andis neljapäeval pea kolm tundi ütlusi senati juurdluskomisjonile. Comey sõnul lõi Trumpi «väga rahutukstegev» ja «väga murettekitav» käitumine nelja silma all toimunud kohtumistel ta pahviks.
Comey laiendas istungil kolmapäeval istungi eel tehtud kirjalikku avaldust, milles ütles, et president taotles talt Valges Majas toimunud õhtusöögil «lojaalsust» ning tahtis, et ta «laseks minna» FBI juurdlusel, milles uuritakse endise rahvusliku julgeolekunõuniku Michael Flynni sidemeid Venemaaga.
«Minu hinnangul vallandati mind Venemaa-juurdluse tõttu,» lausus Comey. «Mind vallandati, et mingil moel muuta või püüda muuta viisi, kuidas Venemaa-juurdlust läbi viidi. See on väga suur asi,» lausus ta.
Comey andis mõista, et küsimusele, kas Trumpi käitumine on võrdväärne õigusemõistmise takistamisega, peab vastama eriprokurör Robert Muelleri juhitud juurdlus. Õigusemõistmise takistamine on kriminaalkorras karistatav ning võib viia presidendi tagandamiseni.
/nginx/o/2017/06/08/6761011t1h5c9e.jpg)
James Comey tunnistas, et lekitas enda märkmed kohtumistest USA presidendi Donald Trumpiga eesmärgil, et Venemaa mõjutustegevust uurivat juurdlust asuks juhtima eriprokurör. Comey langetas otsuse memod lekitada mõned päevad pärast vallandamist 9. mail. Vallandamine leidis aset ajal, mil pinged ümbritsesid FBI juurdlust Venemaa püüdlustesse mõjutada 2016. aasta USA presidendivalimisi.
Lekitamise tingis Trumpi säuts 12. mail, milles riigipea hoiatas, et Comey «parem lootku, et meie vestlustest pole ühtegi lindistust enne, kui ta hakkab meediale lekitama».
«Ärkasin esmaspäeva öösel keset ööd üles, sest mulle polnud algselt koitnudki, et võib olla kinnitavaid asjaolusid, lindistusi,» ütles Comey. «Otsustasin, et ma pean selle saama avalikku ruumi.»
Comey sõnul palus ta memosid vestlustest Trumpiga vahendada Columbia ülikooli õigusosakonnas oleval sõbral. «Ma ei teinud seda mitmel põhjusel isiklikult,» ütles Comey senati luurekomisjonile. Ta lisas, et palus seda teha sõbral, sest arvas, et see võib esile kutsuda eriprokuröri ametissemääramise, kes hakkaks uurima Trumpi valimiskampaania võimaliku kokkumängu Venemaaga 2016. aasta presidendivalimistel.
New York Times avaldas Comey memosid kajastanud uudise 16. mail. Järgmisel päeval määrati juurdlust juhtima eriprokurör Robert Mueller.
Comey hakkas tegema memosid vestlustest Trumpiga pärast Valges Majas nelja silma 27. jaanuaril toimunud õhtusööki, mil riigipea meenutas, et soovib lojaalsust.
«Ma olin ausalt mures, et ta võib valetada meie kohtumiste iseloomust. Seega arvasin, et on tõesti oluline seda dokumenteerida,» lausus Comey.
Vastuseks küsimusele Trumpi säutsu kohta, ütles Comey: «Olen näinud säutsu lindistustest. Jumal küll, ma loodan, et lindistused on (tõepoolest) olemas.»
:format(webp)/nginx/o/2017/06/08/6762837t1h65af.jpg)
Põhipunktid Comey ülekuulamiselt:
- President Donald Trump on valetanud;
- Trump ütles kohtumisel Comeyga: ta loodab, et tollane FBI direktor saab teha lõpu büroo uurimisele endise Valge Maja nõuniku Michael Flynni suhtes. Sõnakasutus on siinkohal oluline, sest president mitte ei käskinud otseselt, vaid «lootis»;
- Esimest korda sai Comey Vene häkkimiskampaaniast teadlikuks tunamullu suvel;
- Rünnaku olevat olnud sajad, kui mitte tuhanded valimistega seotud sihtmärgid;
- Comey usub, et ta vallandati uurimise pärast Trumpi ja tema meeskonna Vene-suhete asjus;
- Comey tunnistas Trumpi kohtumiste memode lekitamist ajakirjandusele.
Comey ütles istungi algul, et valitsus levitas pärast tema vallandamist lihtlabaseid valesid ning laimas nii teda kui ka Föderaalset Juurdlusbürood. Valge Maja mõistis väite teravalt hukka. «Võin kindlalt öelda, et president pole valetaja ja ausalt öeldes on see küsimus solvav,» ütles Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders pressikonverentsil.
Trump teatas Valge Maja pressiesindaja Sarah Sandersi vahendusel, et pole kunagi FBI-l soovitanud kellegi, seal hulgas Flynni suhtes uurimist lõpetada. «Võin kindlalt öelda, et president pole valetaja,» ütles Sanders uudiseagentuuri AFP vahendusel.
Sandersi öeldut kinnitas ka Trumpi advokaat Marc Kasowitz.
Kasowitzi sõnul ei esitanud Trump kunagi Comeyle nõudmisi lojaalsuse osas. «President ei öelnud mister Comeyle, et ma vajan lojaalsust või ootan lojaalsust,» kinnitas Kasowitz.
Trumpi advokaat ütles, et Comeyt võib oodata ees kohus, kuna Comey tunnistas senati uurimiskomiteele, et lekitas avalikkusele memod vestluse kohta presidendiga. «Täna tunnistas Comey üles eravestluste memode lekitamise, millest vähemalt üks oli liigitatud salajaseks. Me jätame sellekohaste võimuesindajate otsustada, kas selles osas peaks algatama uurimise,» sõnas advokaat.
Statement from Trump's lawyer denies Trump asked Comey for loyalty, which Comey just testified to under oath
— Bradd Jaffy (@BraddJaffy) June 8, 2017
Comey's word vs. Trump's word pic.twitter.com/6uaN4ZTi1A
Donald Trump vallandas Comey 9. mail väidetavalt seetõttu, et ta ei tulnud vastu riigipea soovile, et FBI end Venemaa-teemalise juurdluse puhul vaos hoiaks.