Intervjuus Soome päevalehele Helsingin Sanomat kutsub Ameerika neokonservatiivist õpetlane ja endine John McCaini nõunik Robert Kagan Euroopat üles valmistuma võimaluseks, et USA läheb isolatsiooni teed.
Robert Kagan: Euroopa tuleks muuta nii iseseisvaks kui võimalik (60)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Soome ja Rootsi - te olete osa Euroopast, kas pole mitte nii? Kui ikka veel on olemas selline asi nagu Euroopa.»
Kagan teeb nalja, aga sellel naljal on tõsine alatoon. Ameerika ajaloolase ja välispoliitikaeksperdi sõnul on Donald Trumpi valimine Ühendriikide presidendiks andnud hoogu arengutele, mis on esmakordselt pärast Nõukogude Liidu lagunemist viimas Ühendriike ja Euroopat eri suunda.
Putinil pole vaja teha palju, et saavutada ka järgmine eesmärk: õnnetu ja killustunud lääs.
«On väga tähtis, et Euroopa muutuks nii tugevaks ja iseseisvaks kui võimalik,» rõhutab Kagan.
Kagan on olnud kaua üks Washingtoni välispoliitika eliidi üks hinnatumatest nimedest. Maailmas sai ta tuntuks Iraagi sõja ajal oma raamatuga «Paradiisi valvurid,» kus ta väitis, et rahuarmastavad eurooplased on Veenuselt, aga sõjalist jõudu hindavad ameeriklased Marsilt - samas tagavad marslased ka Veenuse rahu.
Planeedid on endiselt samas asendis, sõnab Kagan. «Ainult Trump on Marsi murettekitavam versioon.»
Kagan on juba kaua rääkinud sellest, et ka Euroopa peaks sõjaliselt tugevamaks muutuma.
Trumpi ajal on selleks aga uus põhjus: Ühendriikidele ei saa enam tingimata loota. Märke sellest võis täheldada ka Trumpi Euroopa visiidil.
Kagani sõnul ei ole Soomel ja Rootsil otsest põhjust muretsemiseks. «Kui Venemaa teid nüüd ründaks, olen kindel, et Ühendriigid ja Euroopa tuleksid ikka appi,» räägib ta.
Washingtonis räägitakse nüüd sellest, et peale külma sõja lõppu alanud koostöö ja globaliseerumise aeg on lõppemas. Asemele on tulemas uudne egoismi ajastu, mis rajaneb riikide vahelisel võitlusel. «Ees seisab ohtlikum tulevik.»
Tegemist on suurima nihkega atlandiülestes suhetes pärast 1945. aastat.
Trump väidab, et liitlased kasutavad Ühendriike ära. Oma kõnedes esitab president teisi maid kui pahatahtlikke intrigante, kes naeravad kergeusklike ameeriklaste üle.
Kagan tuletab meelde, et Ühendriikide ja Euroopa liitlassuhted ei ole sugugi iseenesest mõistetavad. Selline lahendus sündis teise maailmasõja tagajärjel ja teenis mõlemaid hästi.
«Kui aga külma sõja mälestus kustub, naasevad ameeriklased oma traditsioonilise mõtteviisi juurde, mille põhjal pole meretagustel asjadel suurt tähendust,» nendib Kagan. «Selle vastu tuleks aktiivselt võidelda, aga Trumpi ajal ei ole seda tehtud.»
Ühendriikide eraldumine Euroopast ei alanud aga mitte Trumpiga, meenutab Kagan. Juba Barack Obama püüdis pöörata fookust Aasiale.
President George W. Bushi ajal jagas liitlasi aga Iraagi sõda.
Oma teisel ametiajal tahtis Bush suhteid Euroopaga parandada, märgib Kagan. Nüüd aga ei näi sellist soovi olevat.
«Bush ei olnud Euroopa vaenlane. Aga Trump võib olla.»
«Olen mures, et püsivateks peetud asjad on palju hapramad kui kujutlesime.»
Kagani meelest peakski nüüd tavalistele ameeriklastele selgitama, kui palju liitlassuhe Trumpi tõttu kannatab. «Sest Ühendriigid on jätkuvalt demokraatia,» sõnab ta.
Lõppude lõpuks on Kagan siiski rohkem mures muu maailma pärast kui Ühendriikide pärast.
«Ameerika demokraatia toibub õige pea. Aga on inimesi, kes tahaksid näha maailmakorda muutumas ja nüüd on neil selleks võimalus.»
Kagani hinnangul on näiteks Vene president Vladimir Putin praegu suurepärases positsioonis.
«Venemaa on edasi liikunud nii Süürias kui Ukrainas. Putinil pole vaja teha palju, et saavutada ka järgmine eesmärk: õnnetu ja killustunud lääs.»
Seevastu on Trumpi käed suhetes Venemaaga seotud, sest politsei ja Kongress uurivad tema kaastöötajate Vene-sidemeid.
«Trumpi võimalused teha midagi, mis suhteid Venemaaga parandaks, on nüüd piiratud. Venemaast on saanud tema nõrk koht,» selgitab Kagan.
Robert Kagan (sündinud 1958)
- Ameerika ajaloolane, poliitikaanalüütik, kolumnist ja kirjanik
- Kagan on nimetatud neokonservatiiviks. Ise peab ta ennast liberaalseks internatsionalistiks.
- President Ronald Reagani ajal oli Kagan välisminister George Shultzi kõnedekirjutaja. Hiljem on ta nõustanud vabariiklast John McCaini ja demokraat John Kerryt ning Hillary Clintonit.
- Kui USA valimised oleks võitlud Clinton, kuulunuks Kagan Valge Maja siseringi.
- Kagan lahkus vabariiklust parteist 2016. aastal protestiks Trumpi vastu.
- Kagani abikaasa Victoria Nuland oli Barack Obama asevälisminister, kelle vastutusalas olid Euroopa ja Venemaa.