Soome peaminister Juha Sipilä teatas täna Twitteris peale kohtumist Põlissoomlaste vastse erakonnajuhi Jussi Halla-ahoga, et Soome Keskerakond ja rahandusminister Petteri Orpo juhitud Koonderakond ei jätka valitsuskoalitsioonis koos põlissoomlastega.
Soome valitsus kukub (5)
Keskustelut käyty. Yhteinen esityksemme Kesk./Kok. eduskuntaryhmille: ei edellytyksiä jatkaa yhteistyötä Halla-ahon johtaman PS:n kanssa.
— Juha Sipilä (@juhasipila) June 12, 2017
«Läbirääkimised on peetud. Keskerakonna ja Koonderakonna ühine ettepanek parlamendile: me ei jätka koostööd Halla-aho juhitud Põlisoomlastega,» kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Sama teate postitas oma kontol ka Orpo.
Keskustelut käyty. Yhteinen esityksemme Kesk./Kok. eduskuntaryhmille: ei edellytyksiä jatkaa yhteistyötä Halla-ahon johtaman PS:n kanssa.
— Petteri Orpo (@PetteriOrpo) June 12, 2017
Keskerakonna ja Koonderakonnaga täna hommikul peetud kõnelusi kirjeldas Facebookis ka Põlisoomlaste liider.
«Mul oli hommikul peaminister Sipilä ja minister Orpoga valitsuse koostöö teemal väga hea ja ratsionaalne arutelu. Tegin neile selgeks, et praegune valitsusekava asüülitaotlejate osas on põlissoomlaste jaoks piisav, aga rõhutasin, et ühiselt tehtud otsustest peetaks ka kinni,» sõnas Halla-aho, lisades, et Sipilä teatas vastuseks, et ei nõustunud praegust sisserändepoliitikat karmistama.
Halla-aho lubas, et edasiste sammude kohta saab ta täpsemalt infot anda homme.
Laupäeval valisid põlissoomlased Timo Soini asemel oma uueks liidriks migratsioonivastase ja euroskeptiliste vaadetega Halla-aho, keda toetas Jyväsküläs toimunud parteikongressil 949 erakonna liiget. Soome Euroopa-, kultuuri- ja spordiminister Sampo Terho kogus teisena 629 häält.
46-aastane Halla-aho on filosoofia doktor, kes on varem töötanud Soome parlamendisaadikuna ning valiti 2014. aastal Euroopa Parlamenti.
Eile kutsus opositsiooniline Vasakliit üles korraldama erakorralisi parlamendivalimisi. Nendega koos samuti opositsiooni kuuluv Rootsi Rahvapartei avaldas aga valmisolekut koalitsiooniläbirääkimisteks.
Keskerakonna, Koonderakonna ja Rootsi Rahvapartei häälest jääks parlamendienamusest ikkagi puudu. Spekuleeritud on veel ka kristlike demokraatide kaasamisega.