Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Soome valitsus jäi püsima

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Soome valitsuskriis on lahenenud ning valitsus jätkab senises koosseisus, teatas peaminister Juha Sipilä eile Turu lennujaamas toimunud erakorralisel pressikonverentsil. | FOTO: HEIKKI SAUKKOMAA/AFP/Scanpix

Kui Eestis muutis Edgar Savisaare taandumine Keskerakonna eesotsast partei päevapealt valitsuskõlblikuks, siis möödunud nädalavahetusel Soome parteimaastikul toimunud võimuvahetus käivitas sellesarnase protsessi, aga peegelpildis.

Laupäeval Jyväsküläs toimunud parteikongressil sai Põlissoomlaste uueks juhiks vastuoluliste vaadetega tuntud Jussi Halla-aho. Keskerakonna ja Koonderakonna jaoks muutis selline asjade käik Põlisoomlased koalitsioonipartnerina vastuvõetamatuks.

Tampere ülikooli poliitikateaduse professor Ilkka Rustetsaari ütles Postimehele, et asi polnud selles, et Halla-aho ei nõustunud valitsusprogrammiga.

«Keskerakonna ja Koonderakonna väide oli, et Halla-aho juhitud erakonna puhul pole enam tegu sama parteiga,» selgitas Ruostetsaari. «Küsimus oli Halla-aho ja tema aseesimehe väärtustes, mistõttu ei saanud [keskerakondlasest peaminister Juha] Sipilä ja [Koonderakonna juht Petteri] Orpo enam põlissoomlasi usaldada, eriti mis puudutab ELi ja rändepoliitikat.»

Nii Põlissoomlaste uus parteijuht kui ka nädalavahetusel erakonna aseesimeheks valitud Teuvo Hakkorainen on nimelt rassistlike avalduste tegemise eest süüdi mõistetud.

Peale selle, et uus ninamees on Euroopa Liidu ja immigratsiooni vastane, mängis peaministri sõnul rolli Halla-aho plaan hakata erakonda juhtima Brüsselist, kus ta alates 2014. aastast Soomet Euroopa Parlamendis esindab.

Eilsed sündmused tõid aga uue arengu. Kultaranta residentsi president Sauli Niinistö juurde teel olnud Sipilä otsustas kohtumise tühistada, sest vahetult enne seda oli valdav osa Põlissoomlaste parlamendisaadikutest teatanud, et lahkuvad erakonna parlamendifraktsioonist ja moodustavad uue rühma nimega Uus Valik.

«Soome valitsuskriis on lahenenud ning valitsus jätkab senises koosseisus,» ütles peaminister Sipilä eile Turu lennujaamas peetud erakorralisel pressikonverentsil. «Olukord on nii palju muutunud, et ma ei esita tagasiastumisavaldust,» lisas Sipilä, kes lubas jätkata praeguste ministritega.

37st Põlissoomlaste fraktsiooni liikmest astusid rühmast välja koguni 23, sealhulgas kõik viis Põlissoomlasi valitsuses esindanud ministrit – välisminister Timo Soini, tööminister Jari Lindström, kaitseminister Jussi Niinistö, Euroopa-, kultuuri- ja spordiminister Sampo Terho ning sotsiaal- ja tervishoiuminister Pirkko Mattila.

Uue Valiku fraktsiooni asub juhtima Simon Elo, asejuhiks saab Tiina Elovaara, teatas Soome rahvusringhääling Yle.

Keskerakonnal, Koonderakonnal ja uuel fraktsioonil on seega 200-liikmelises parlamendis 109 mandaati ehk enamus.

Pole aga lõpuni selge, mis saab uue fraktsiooni liikmete erakondlikust kuuluvusest, sest Põlissoomlaste liider Halla-aho märkis eile Helsingis antud pressikonverentsil, et parlamendifraktsiooni hülgamist tuleks tõlgendada parteist väljaastumisena.

Teine küsimus on, mis saab edasi Põlissoomlastest kui erakonnast? «On tõenäoline, et Halla-aho juhtimise all muutuvad põlissoomlased radikaalsemaks ja saab kuulda rohkem kriitikat nii ELi integratsiooni kui kui valitsuse valitud immigratsioonipoliitika teemal,» märkis Ruostetsaari.

Võrreldes 2015. aasta mais üldvalimistel saavutatud tulemusega, kus Põlissoomlasi toetas 17,7 protsenti valijatest, on erakonna toetus vähenenud ligi poole võrra, selgub Yle möödunud neljapäeval avaldatud arvamusküsitlusest. Selle tulemuste järgi on Põlissoomlaste toetus praegu üheksa protsenti.

«Halla-ahot toetanud põlissoomlaste hinnangul ei ole erakond suutnud valitsusse kuuludes oma eesmärke täita ja on teinud liiga palju kompromisse,» lausus Ruostetsaari.

See on ka põhjus, miks eelistas erakond Halla-ahot tema vastu kandideerinud Sampo Terhole. «Ka Sampo Terho esindas paljude jaoks erakonna eliiti,» kirjeldas Tampere ülikooli professor Halla-aho vastaskandidaadi kuvandit.

Arvestada tuleb sellega, et Põlissoomlased on populistlik partei ja kõigile populistidele on omane eliidi kritiseerimine, lisas poliitikateadlane. «Isegi kui see on eliit nende oma partei sees,» täpsustas professor.

Halla-aho saavutas võidu juba valimiste esimeses voorus, kogudes 949 häält, Terho arvele jäi 629 häält.

Turu ülikooli parlamendiuuringute keskuse teaduri Niko Hatakka sõnul on Halla-aho juhitud Põlissoomlaste parteiliin nüüd sarnane teiste Euroopa paremäärmuslike erakondadega, näiteks Rootsi Demokraatidega.

«Timo Soini esindas vasaktsentristlikku ja põllumeesteparteidele omast populistlikku traditsiooni, mille juured olid Soome Maaparteis (Suomen Maaseudun Puolue – toim) ning tema püsimist partei eesotsas nähti vasturelvana erakonna radikaliseerumise vastu,» selgitas Hatakka.

Vastuseks küsimusele, kas valitsuskriis sai alguse Hallo-aho plaanitud radikaalsetest muudatustest või siiski Keskerakonna ja Koonderakonna hirmust kaotada oma valijaid, ütles poliitikavaatleja: «Tõenäoliselt mängisid rolli mõlemad.»

Tagasi üles