Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Afganistani vanglatest on saanud piinakambrid ja terroripesad

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Võllased Pul-e-Charkhi vangla õues, kus inimõiguslaste vastuseisule vaatamata 2014. aastal viis meest üles poodi. | FOTO: WAKIL KOHSAR/AFP/Scanpix

Afganistani vanglad on tuntud julmuse ja inimõiguste rikkumise poolest. Viimase ÜRO inimõiguste raporti järgi kannatab ligi kolmandik kinnipeetavatest piinamise või väärkohtlemise all.

Raportis loetletakse 16 piinamismeetodit, muuhulgas raudtorudega peksmine, seinte või lagede külge aheldamine, elektrišokid ja lämmatamine. Enamik piinatutest arvatakse olevat Talibani äärmuslased.

Samas leidis 2002. aastal aset juhtum, kus kurikuulsas Bagrami kinnipidamisasutuses suri piinamise tagajärjel kaks afgaani, üks neist vangistatud taksojuht, kes võis uurijate sõnade järgi olla lihtsalt valel ajal vales kohas, vahendas The Guardian.

Tõenäoliselt on seesugused juhtumid palju sagedasemad, kui statistikast nähtub – ülevaade kinnipidamisasutuste tegevuse kohta on puudulik ja sealsed töötajad ei näe tihti piinamist millegi ebaseaduslikuna.

Elektrilöökide andmises, jalataldade peksmises ning sõrme- ja varbaküünte mahakiskumises nähakse tõhusat moodust ülestunnistuste saamiseks. 2010.–2015. aastal algatati Afganistanis piinamisega seoses ainult üks kriminaalasi.

Peale piinamise on Afganistani kinnipidamisasutustes põletav probleem vangide üldtervislik olukord. ÜRO Afganistani abimissiooni eelmise aasta raporti teatel võib enam kui 25 000 vangi tervislik seisund märgatavalt halveneda, kui vanglates ei hakata täitma vähemalt esmaseid tervishoiunõudeid.

Eriti murettekitavaks peetakse koos lastega vangistatud naiste olukorda. Selle probleemiga tegelemiseks soovitab raport kasutusele võtta alternatiivsed karistusmeetmed.

Vanglasse kuritegu sooritamata

Kuid vangistatud naiste tervislik seisund on sageli isegi väiksem mure kui see, et paljud neist satuvad kinnipidamisasutustesse ühtegi kuritegu toime panemata. Paljud Afganistani naised mõistetakse süüdi nn moraalsetes väärtegudes, milleks loetakse ka näiteks sundabielust või koduvägivalla eest põgenemine. Mõned naised on mõistetud süüdi zina ehk abieluvälise seksi eest, ehkki tihti on nad tegelikult olnud kas vägistamisohvrid või sunnitud töötama prostituutidena.

Kodust põgenemist ei loeta Afganistani kriminaalkoodeksi järgi kuriteoks, kuid riigi ülemkohus on andnud kohtunikele korralduse käsitleda põgenenud naisi kurjategijatena. Zina eest võidakse aga karistada kuni 15-aastase vangistusega.

«Oleks ma teadnud, mis mind vanglas ootab, oleksin lihtsalt jõkke hüpanud ja ennast ära uputanud,» ütles intervjuus inimõigusorganisatsioonile Human Rights Watch 19-aastane naine, kes mõisteti süüdi põgenemises kodust, kus mees ja ämm teda peksid.

Human Rights Watchi hinnangul tuleks vabastada ligi 400 naist ja tüdrukut, kes on ülekohtuselt süüdi mõistetud. Peaaegu kõik tüdrukud alaealiste kinnipidamisasutustes on arreteeritud süüdistatuna moraalsetes väärtegudes, täisealistest naisvangidest on sama süüdistusega ligi pooled.

Vanglates valitsevad tingimused muudavad tihti võimatuks kinnipeetavate eristamise toimepandud tegude alusel, mis tähendab, et pisisulid satuvad sageli kokku paadunud kurjategijate ja äärmuslastega.

Endine Afganistani president Hamid Karzai nimetas vanglaid Talibani tootmisvabrikuteks, kus süütud inimesed on ebaõiglaselt sunnitud jagama ruumi äärmuslastega, kes saavad neid seal vabalt mõjutada, kirjutas BBC.

Investeeringuid väärkasutati

Hoolimata retoorikast ei ole riik suutnud siiski otsustavaid samme astuda. Näiteks alustas USA 2009. aastal projekti kurikuulsa Pol-e-Charkhi vangla infrastruktuuri nüüdisajastamiseks, radikaliseerumisega võitlemiseks ja vangide elamistingimuste parandamiseks. Alates ehitise valmimisest 1973. aastal on see olnud üks mustema inimõigusajalooga kinnipidamisasutusi Afganistanis.

Viis aastat hiljem leidis projekt kaootilise lõpu: allhanget teinudv Al-Watani ehitusfirma ei olnud vajalikke nõudeid täitnud, paigaldades katusele ette nähtud metalli asemel puidust tugivõrestiku, jättes torustiku uuendamise jaoks kaevatud kraavid kinni ajamata ja tagavarageneraatoreid vangla elektrivõrku ühendamata, kirjutas The Washington Post.

Kuid see ei ole isegi kõige ilmekam näide investeeringute väärkasutamisest. 2009. aastal tekkisid kahtlused, et Soome rahaga Põhja-Afganistani ehitatud naiste kinnipidamisasutus on muudetud bordelliks. Projekti eesmärk oli pakkuda väärkohtlemise all kannatanud naistele turvalist kohta, mis täidaks nii vangla kui ka varjupaiga rolli.

Soome välisministeerium sai asjale jälile siis, kui vanglatöötajad hakkasid ise kinnipeetavaid seksuaalselt ära kasutama. Diplomaat Rauli Suikkaneni sõnul olid asjaga seotud ilmselt ka vangla kõrgeimad ametnikud. Inimõiguste edendamiseks mõeldud investeeringud peatati ja nii jäi ellu viimata ka plaan ehitada kinnipidamisasutus meestele, kirjutas Yle.

Tagasi üles