:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6796589t1hce92.jpg)
Prantsuse riigipea Emmanuel Macroni poliitiline ühendus République en Marche võitis eile toimunud valimistel parlamendis absoluutse enamuse. Partei on aga vaid veidi üle aasta vana ning pooled hääletusel üles seatud kandidaatidest on poliitilises mõttes uustulnukad.
Uudisteagentuur Reuters noppis nende seast välja põnevaimad tegelased, näiteks jõuab nüüd Rahvusassambleesse tippmatemaatik Cédric Villani.
Villani on tuntud matemaatik, kes võitis 2010. aastal matemaatika-Nobeliks nimetatud Fieldsi medali. Oma teest avastuse poole avaldas Villani raamatu «Teoreemi sünd», lisaks ripub veebis tema loeng pealkirjaga «Miks on matemaatika sedavõrd seksikas».
Villani võitis valimiste esimese vooru 47,46- protsendilise toetusega, kuid Prantsusmaal kehtiva majoritaarse valimissüsteemi tõttu läks hääletus edasi teise vooru, sest tulemus jäi alla 50 protsendi. Teises voorus põrmustas Villani oma konservatiivist konkurendi 70 protsendiga.
Lisaks vaimsetele võimetele on Villani tuntud ka eklektilise välimuse poolest, mille juurde kuuluvad siidist kaelasidemed ja ämblikukujulised prossid.
Huvitavate uustulnukate seas on ka 27-aastane Rwandas sündinud majandusteadlane Herve Berville, kes 1994. aastal oli kodumaal elanud üle genotsiidi. Poisi adopteeris Bretagne'is elav prantsuse paar.
Londoni majanduskooli magister lõhub Rahvusassamblees pikaaegset traditsiooni, mille järgi on parlamendiliige tavaliselt valgenahaline mees. Oma ringkonnas kogus Berville 64 protsenti hääletest ja võitis konservatiivist rivaali.
/nginx/o/2017/06/19/6796591t1ha5e8.jpg)
Valimistel saatis edu ka 33-aastast IT-ettevõtjat Mouni Mahjoubi, kes tõmbas esimeses valimisvoorus kriipsu peale sotsialistide juhi Jean-Christophe Cambadelis' plaanidele ja jättis ta teisest voorust välja. Cambadelis oli oma Pariisi ringkonnas võidutsenud 20 aastat järjest.
Mahjoubi oli alles hiljuti olnud Prantsuse avalikkuses täiesti tundmatu nimi, kuid nüüd saab temast Macroni valitsuse noorim liige, kes hakkab tegelema digitaalvaldkonnaga. Maroko päritolu Mahjoubi aitas Macronil kujundada veebikampaaniat ning tegeleda valimiste teise vooru eel toimunud ulatusliku häkkimisega.
@mounir "Vous allez voir une nouvelle @AssembleeNat, on va enfin y remettre de la vie et du débat ! " #Les4V @telematin pic.twitter.com/ahZvPLVv9v
— Jeff Wittenberg (@jeffwitten) June 16, 2017
LÕPLIKUD TULEMUSED TEADA
Macroni aastavanune REM koos liitlastega saab 577-liikmelises parlamendi alamkojas 351 kohta, samas kui absoluutseks enamuseks piisanuks 289st.
Võit on siiski väiksem, kui näitasid viimase nädala jooksul avaldatud prognoosid, millest mõned pakkusid REMile liitlastega koguni 470 kohta.
Tulemus annab 39-aastasele Macronile ühe suurima parlamendienamuse Prantsusmaa sõjajärgses ajaloos ning ühes sellega tugeva mandaadi, et viia ellu oma lubatud ärisõbralikud reformid.
«Aasta tagasi ei oleks keegi sellist poliitilist uuendust ette kujutanud,» ütles peaminister Edouard Philippe.
Rahvusassamblee teeb läbi suure muutuse, sinna tuleb uus seadusandjate põlvkond – noorem, etniliselt mitmekesisem ja kaugelt suurema naiste osakaaluga, kui ametist lahkuv parlament.
«Meie poolt hääletas selge enamus,» ütles REMi pressiesindaja Benjamin Griveaux. «See saab olema enamus opositsiooniga ja see on hea uudis.»
Samas kuigivõrd varjutas Macroni edu teise vooru rekordiliselt madal 44-protsendine valimisosalus.
Macroni erakond on muutnud radikaalselt Prantsusmaa poliitilist maastikku, domineerides valimistel traditsiooniliste parteide nagu vabariiklased ja sotsialistid, kuid ka paremäärmusliku Rahvusrinde (FN) ees.
Esmakordselt parlamenti valitud Rahvusrinde liider Marine Le Pen ütles oma toetajaile, et tema FN võitis parlamendis vähemalt kaheksa kohta, kuid seatud 15 mandaadist jäädi kaugele.
Le Pen väitis samas, et FN jääb ainsaks jõuks, mis seisab vastu Prantsusmaa, selle sotsiaalse mudeli ja identiteedi lahjendamisele.
Parlamendivalimiste suurimad kaotajad on sotsialistid, keda valijad seostavad mitmeid aastaid vohanud tööpuuduse, sotsiaalsete rahutuste ja usalduse kaotamisega riigi vastu.
Endisel sotsialistist peaministril Manuel Vallsil õnnestus heitluses vasakradikaalse kandidaadi vastu Pariisi eeslinnas siiski napilt parlamenti püsima jääda.