Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

USA ei ole pärast Lahesõda kunagi Iraaki jätnud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
M-1A1 Abrams tank 1991. aasta talvel operatsioonil Kõrbetorm. | FOTO: USA armee / Scanpix

Tihti räägitakse eraldi aastatel 1990–1991 peetud Lahesõjast, aastatel 2003–2011 kestnud Teisest Iraagi sõjast ning 2014. aastal tekkinud ISISe-vastasest koalitsioonist, mille kõrval on lääneriigid taas asunud kohalikku julgeolekut toetama.

Sõjandusanalüütikute Kevin Shi ja Paul Scharre sõnul on Ühendriigid tegelikult Iraagis tegutsenud alates 1990. aastast üsna järjepanu.

«USA on Iraaki korraldanud erivägede reide, tulistanud tiibrakette, kehtestanud lennukeelutsoone ja korraldanud otsese invasiooni. USA on andnud ka humanitaarabi, toetanud rahaliselt kohalikke osalisi ning isegi valitsenud seda riiki,» kirjutasid nad sõjandusportaalis War on the Rocks avaldatud analüüsis sõja faaside ning sõja ja rahu piiride kohta.

Selge on Ühendriikide suure sekkumise alguspunkt. Selleks oli 1990. aasta 2. augustil alanud operatsioon Kõrbetorm ehk Lahesõda ehk esimene Iraagi sõda. Tänu esimestele teleülekannetele sündmuspaigalt ja lendurite elevil kommentaare sisaldanud operatsioonivideotele on seda kutsutud ka Videomängusõjaks.

Naaberriiki Kuveiti tunginud Saddam Husseini tagasilöömiseks moodustus suurim riikidevaheline sõjaline koalitsioon pärast Teist maailmasõda, kus Ühendriikide kõrval suundusid õiglust jalule seadma Itaalia, Kanada, Prantsusmaa, Saudi Araabia ja Ühendkuningriik.

Nagu Shi ja Scharre märgivad, hakkas USA üsna varsti pärast Lahesõja võitmist 1991. aastal heitma õhust humanitaarabi Iraagi kurdi pagulastele. Sellele järgnes peagi lennukeelutsooni kehtestamine. Aastal 1992 ja 1993 tulistas USA alla kaks Iraagi MiG-hävitajat. 1993. aasta lõpus tulistasid ameeriklased tiibrakette kohta, kus arvati olevat tuumarajatis.

1996. aastal korraldasid Ühendriigid ühepäevase operatsiooni Kõrberünnak, mille käigus tulistati tiibrakette Iraagi õhutõrjesüsteemide pihta ja laiendati lõunapoolset lennukeelutsooni Bagdadile lähemale.

USA ja tema liitlaste humanitaaroperatsioonide Provide Comfort ja Provide Comfort II puhul varjutas sõjaline pool ajapikku tsiviilabi ning tulemuseks oli de facto autonoomse Kurdistani teke.

1998. aastal aga korraldasid USA ja Ühendkuningriik neljapäevase pommitamiskampaania Operatsioon Kõrberebane. Sihtmärgiks olid taas paigad, mida peeti massihävitusrelva arendamise kohtadeks.

Kuigi 2003. aasta märtsis alanud operatsioon Iraagi Vabadus sai ametlikult lõpu aastal 2011, kui president Barack Obama USA kontingendi sealt koju tõi, pole oma toona alustatud arvepidamist siiani lõpetanud portaal icasualties.org, mis peab arvet langenud koalitsioonisõdurite üle.

Langenud ameeriklasteta pole möödunud neist aastaist ükski. Kokku on seal selle aja jooksul surma saanud 4841 liitlassõdurit, neist suurim osa aastatel 2003–2007. Eesti osales operatsioonil Iraagi Vabadus aastani 2009 ning kaotas 2004. aastal langenutena kaks kaitseväelast: 28. veebruaril nooremseersant Andres Nuiamäe ja 25. oktoobril vanemveebel Arre Illenzeeri.

Praegusel operatsioonil Inherent Resolve Eesti kaitseväelastel lahingus rolli pole. Praegu teenib Iraagis sõjaväeline nõustaja Bagdadis kolonel Taivo Rõkk ja viis Iraagi sõdureid koolitavat instruktorit Anbari provintsi Al Asadi baasis.

Teistest koalitsiooniriikidest teeb osa, eesotsas Ühendriikidega, aga ka näiteks Taani, kelle alluvuses eestlased teenivad, ka n-ö toetusmissioone, mille käigus käiakse Iraagi sõjaväelastega väljas. Üldjuhul on selles rollis eriüksuslased, mitte tavaline jalavägi.

Viimati kaotasid ameeriklased sellisel missioonil sõjaväelase 29. aprillil, kui Mosulis langes iraaklastega väljas olnud 25-aastane leitnant Weston C. Lee.

Tagasi üles