Ülemkogu andis Eestile võimaluse eesistujana kaitsega tegeleda

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peagi eesistujamaa põhilise esindusnäo rolli täitma hakkav paminister Jüri Ratas paistis end Brüsselis juba päris koduselt tundvat ning jäi muuseas pressifotodele soojas embuses Portugali kolleegi Antonio Costaga.
Peagi eesistujamaa põhilise esindusnäo rolli täitma hakkav paminister Jüri Ratas paistis end Brüsselis juba päris koduselt tundvat ning jäi muuseas pressifotodele soojas embuses Portugali kolleegi Antonio Costaga. Foto: Aleksei Vitvitski / Scanpix

Eesti deklareeris juba ammu, et tahaks oma ELi juhatamise poolaastal tegeleda ka julgeoleku teemadega. Mõnevõrra üllatuslikult tekkis viimase meie riigi eesistumise eelse ülemkogu otsusega ehk möödunud nädala lõpus Brüsselis selleks väga suur võimalus.

Ilma naljata, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatas neljapäeva hilisõhtul Brüsselis ajakirjanike ette astudes: «Nüüd on printsess üles äratatud.»

Sellega viitas Juncker omaenese varasematele sõnadele, et kaitsekoostöö on Lissaboni leppe magav printsess. ELi praeguse alusleppe Lumivalgekese osa seisab nimelt artiklites 42 ja 46 ning protokollis 10, mis annavad võimaluse kaitsekoostööd teha ja viitavad omamoodi kollektiivkaitselegi. Samas on viidatud artiklite tõlgendus siiani liikmesriigiti üsna laialt varieerunud, veelgi rohkem tahe neid kuidagi praktikas käiku lasta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles