Malta eesistumise lõpuks vaieldi, kas suurus loeb (1)

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
European Commission President Jean-Claude Juncker chairs a meeting of the EU executive body in Brussels, Belgium May 10, 2017.  REUTERS/Francois Lenoir
European Commission President Jean-Claude Juncker chairs a meeting of the EU executive body in Brussels, Belgium May 10, 2017. REUTERS/Francois Lenoir Foto: FRANCOIS LENOIR/REUTERS

Kõik see algas suhteliselt süütult, kui eelmise ELi eesistujamaa Malta peaminister Joseph Muscat kasutas oma kõne lõpetuseks valele allikale ehk Itaalia presidendile Sergio Mattarellale osutades omaaegse Belgia peaministri Paul-Henri Spaaki tsitaati: «Euroopas on vaid kaht tüüpi riike: väiksed riigid ja riigid, kes pole veel aru saanud, et nad on väiksed.»

Enne seda oli Muscat pisut kiidelnudki: «Kes oleks võinud arvata, et vaid Malta-suurune väike saar, kus elab pool miljonit elanikku, keskmise Euroopa suurlinna suurune, suudab juhatada sadu kohtumisi ja saada valmis väga oluliste aspektidega, mis mõjutavad miljonite eurooplaste elu.»

Tüli võttis üles tema järel sõna saanud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. «Ma tahaksin tervitada neid, kes on võtnud vaevaks täna hommikul välja ilmuda,» alustas ta. «Kuid tõsiasi, et praegusel debatil on kohal vaid umbes 30 parlamendiliiget (kokku on neid 748 – toim), illustreerib hästi seda, et parlament ei võta seda asja tõsiselt.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles