/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/07/6869675t1h84dc.jpg)
ÜROs võeti täna vastu ülemaailmne tuumarelvade keelustamise lepe, seda hoolimata USA ja teiste tuumariikide vastuseisust, kes läbirääkimisi boikoteerisid.
ÜROs võeti vastu ülemaailmne tuumarelvade keelustamise lepe (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lepe võeti vastu 122 poolthäälega, vastu hääletas vaid NATO liige Holland, ja Singapur jäi erapooletuks.
«Meil on õnnestunud külvata tuumarelvadeta maailma esimesed seemned,» ütles leppe üle läbirääkimisi pidanud ÜRO konverentsi eesistuja Costa Rica suursaadik Elayne Whyte Gomez.
Läbirääkimistelt ja hääletuselt jäid eemale kõik üheksa tuumariiki - USA, Suurbritannia, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa, Pakistan, India, Iisrael ja Põhja-Korea.
Kõnelusi boikottisid Jaapan kui ainus riik, keda on kunagi tuumarelvadega rünnatud, ning enamik NATO riike.
USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid hääletuse järel ühisavalduses, et tuumarelvade keelustamise lepe ei arvesta rahvusvahelise julgeolekukeskkonna reaalsust.
Washington, London ja Pariis märkisid, et nad boikottisid läbirääkimisi leppe üle ning ei kavatse sellega liituda.
Lepe ei pööra nende sõnul tähelepanu julgeolekumuredele, mille tõttu nad peavad oma tuumaheidutust vajalikuks.
Lepe süvendab erimeelsusi ajal, kui maailm peab jääma ühtseks suurenevate ohtudega silmitsi seistes, mille hulgas on tuumarelvade leviku oht Põhja-Koreast, teatas kolmik. «Lepe ei paku mingit lahendust Põhja-Koreast lähtuvale tõsisele ohule.»
USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia teatasid, et jäävad pühendunuks tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule (NPT), mis püüab takistada tuumarelvade levikut ja kohustab tuumariike oma tuumaarsenale vähendama.
Lepe, mis kutsub täielikult keelustama tuumarelvade väljatöötamist, varumist ja nendega ähvardamist, on ratifitseerimisele avatud alates 20. septembrist ning jõustub, kui seda on teinud vähemalt 50 riiki.
Konverents kutsuti kokku, sest aina rohkem riike pole rahul desarmeerimise kiirusega ning kardetakse, et massihävitusrelvad võivad langeda valedesse kätesse.
Desarmeerimise pooldajate hinnangul suurendab lepe tuumarelvadega kaasnevat stigmat ning mõjutab avalikku arvamust.
«Võti on selles, et see muudab juriidilist maastikku,» ütles Suurbritannias asuva ühenduse Article 36 juht Richard Moyes. «See ei luba tuumariikidel peituda idee taha, et need (relvad) pole seadusvastased.»
«Asja keskmes on tuumarelvadelt prestiiži äravõtmine,» lausus Beatrice Fihn, kes juhib tuumarelvade vastast ühendust ICAN. «Neid nähakse väga väärtuslikena ja võimu andvana. See (lepe) peaks selle ära võtma.»
Detsembris Peaassambleel toimunud hääletusel hääletas läbirääkimiste alustamise poolt 113 riiki. Vastu oli 35 ja 13 jäi erapooletuks.