Austrias toimub Ankara-meelne mulluse riigipöördekatse mälestusüritus

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan selle aasta aprillis rahvale esinemas.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan selle aasta aprillis rahvale esinemas. Foto: Kayhan Ozer/AFP/Scanpix

Austria ei luba riiki Türgi majandusministrit Nihat Zeybekcit, kes tahtis Austrias esineda Türgis möödunud aastal toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatse mälestamise üritusel, teatas täna Austria välisministeerium.

Üritus toimub pühapäeval Viinis.

«Tal ei lubata tulla, sest tema visiiti ei planeeritud osana kahepoolsest lävimisest, vaid see puudutas tema avalikku esinemist sündmusel, millega mälestatakse riigipöördekatset,» ütles Austria välisministeeriumi pressiesindaja Thomas Schnöll.

«Zeybekci kohalolek suurüritusel oleks olnud oht avalikule korrale,» lisas Schnöll. Samas rõhutas ta, et minister on ilmselgelt teretulnud kahepoolsele visiidile.

Otsuse langetas Austria välisminister Sebastian Kurz.

Välisministeeriumi avalduses rõhutati, et Kurz mõistis riigipöördekatse hukka pärast selle toimumist ning mõistab seda jätkuvalt hukka.

Samaaegselt mõistab ta hukka ka inimõigusolukorra Türgis, kus on pärast putši aset leidnud massiivne arreteerimiste ja vallandamiste laine ning asuti rangelt piirama eneseväljendus- ja ajakirjandusvabadust, lisati avalduses.

Mälestusüritust korraldab Ankara-meelne Euroopa türgi demokraatide liit (UETD), mis tegutseb mitmes Euroopa Liidu riigis.

UETD pressiesindaja Ramazan Aktaş nimetas Austria otsust ebademokraatlikuks.

Türgis toimus 2016. aasta 15. juulil ebaõnnestunud riigipöördekatse, milles sai surma 249 ja viga 2200 inimest. Riigipöördekatse kukkus läbi tundidega, kuid selle mõju on jätkuvalt tuntav.

Türgi keskvõim tugevdas haaret riigiametite ja meedia üle ning asus otsima arvatavaid riigipöörajaid ja nende väidetavaid toetajaid. Riik pidas kinni üle 50 000 inimese ja vallandas avalikust teenistusest veel üle 100 000 inimese. Putši kiiluvees toimus aprillis ka põhiseadusreferendum, millega anti täitevvõim peaministrilt presidendile.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles