Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Julian King: peame olema valmis ohtudega võitlema

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Julian King. | FOTO: Eero Vabamägi

Hiljuti külastas Tallinna ja siin toimunud Euroopa Liidu sise- ja justiitsministrite kohtumist Euroopa Komisjoni julgeolekuvolinik Julian King. Postimehel õnnestus temaga Kultuurikatlas vestelda.

-Te olete ametis olnud umbkaudu kümme kuud. Millele olete selle aja jooksul põhiliselt keskendunud ja mis on plaanis lähitulevikus?

Eesti eesistumine toimub väga olulisel ajal, sest viimase kuu aja jooksul oli meil Euroopas viis terrorirünnakut. Sama aja jooksul toimus kaks suurt küberrünnakut. Need ohud on vägagi reaalsed ja nende ohtudega võitlemine ongi olnud minu töö suurim eesmärk. Terrorivastane võitlus, küberturvalisus ja võitlus organiseeritud kuritegevusega on olnud minu ülesanneteks. Arvan, et oleme teinud edusamme, aga meil on kahtlemata väga palju teha, sest terrorioht on endiselt väga suur. Isegi kui mõni riik ei satu otseselt rünnaku ohvriks, võivad kodanikud ikkagi kannatada saada, nagu te Eestis väga hästi teate. Teadlikkus küberkuritegudest on suurenenud ja sellega seoses nõutakse ka selgemat tegutsemist, et sellega võidelda. Loomulikult on ka organiseeritud kuritegevus endiselt probleem ja nõuab tähelepanu.

-Me teame, et ISISe-vastases võitluses Süürias ja Iraagis on tehtud olulisi edusamme. Koalitsioonivägede pealetungid on oluliselt nõrgestanud ISISe maavägede positsioone. Kas see võib tähendada, et terrorirühmitus üritab end Euroopas rohkem tõestada ja potentsiaalsete rünnakute arv kasvab?

Ma ei usu, et nende asjade vahel on matemaatiline seos. Loomulikult peame jätkama Daeshi (ISISe araabiakeelne akronüüm – toim) survestamist Süürias ja Iraagis. Nad on teinud kohutavaid asju. On õige, et keskendume nende mahasurumisele.

On olemas risk, et Iraagist ja Süüriast hakkavad naasma need, kes on läinud terroristide poolele võitlema. See on reaalne oht, aga ma ei tahaks seda üle tähtsustada. Samuti on oht, et hakatakse senisest laialdasemalt internetis propagandat levitama, inimesi radikaliseeruma meelitama ja veenma neid oma riigis rünnakuid korraldama. Ohud eksisteerivad, aga need riskifaktorid on olemas praegugi ja peame olema valmis nende ohtudega võitlema.

Terroristide takistamiseks oleme välispiiridel piirikontrolli tugevdanud ja pööranud rõhku andmevahetusele riikide vahel. Mõned tulevad tagasi, aga me ei tea täpselt, kui palju. Eeldatav arv kõigub, aga usutakse, et neid inimesi on seal umbkaudu 2000. Mõned neist saavad surma, sest nad võitlevad. Mõned üritavad minna mujale, et oma «võitlusega» jätkata. Mõned võivad pöörduda tagasi Euroopasse ja peame olema valmis sellega tegelema, sest kui nad panevad toime kuritöid, mille alla kuulub ka terroristlike organisatsioonidega koostöö tegemine, siis peab nendega tegelema kriminaalõigussüsteem.

-Kas meil on praegu ülevaade nendest, kes on läinud ja kes võivad tagasi tulla?

Ma ei taha mingil juhul anda eksitavat infot. Me teame sinna läinud inimestest üsna palju ja meil on informatsiooni, mis võib osutuda kasulikuks, kui nad otsustavad tagasi pöörduda.

-Viimase mõne kuu jooksul on ka teie koduriigis Suurbritannias olnud mitmeid terrorirünnakuid. Sellest hoolimata ei kanna suurem osa politseinikest endiselt relvi. Kas see peaks viimaste vahejuhtumite valguses muutuma, et anda politseile sellistes olukordades parem kiirreageerimisvõimekus?

Eri riikides on erinevad traditsioonid. Suurbritannias tõesti ei kanna suurem osa tavalistest politseinikest relvi, selleks on spetsialiseerunud üksused, kes on saanud eriväljaõppe. Nagu me enne ka rääkisime, siis nelja nädala jooksul oli Euroopas viis rünnakut, aga üks vägagi oluline aspekt kõigi rünnakute puhul oli reageerimiskiirus. Jah, enamik Suurbritannia politseinikest ei ole relvastatud, aga Westminsteri silla ja Borough Marketi rünnakute puhul reageerisid relvastatud politseiüksused erakordselt kiiresti. Praegu ollakse Suurbritannias veendunud, et spetsialistidest koosnevad relvastatud üksused on õige lahendus.

-Mis on teie ootused Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks eelkõige just turvalisuse vaatepunktist?

Ma tõesti loodan, et saame väga palju tehtud, ja praegu ootavad lahendamist mitmed pakilised teemad. Tahame informatsiooni võimalikult otstarbekalt ära kasutada. Informatsioon on tööriist, mida tuleb organiseerida terve Euroopa Liidu tasandil, et seeläbi parandada terrorivastase võitluse eesliinil olevate agentuuride ja ametivõimude tööd.

Eestil on rikkalik kogemus e-riigi valdkonnas. Tahame lõpetada töö erinevate andmebaaside kallal, mida me praegu kokku paneme, samuti tuleb kindlustada see, et suudame võtta maksimumi olemasolevatest andmebaasidest. On vaja, et andmebaasid suudaksid koos töötada, informatsiooni oleks lihtne kätte saada ja selles ei oleks lünkasid.

Meil oli probleeme inimestega, kes tegutsesid valenimede all. Nad olid meie andmebaasides, aga me ei saanud isikuid kindlaks teha, sest neil oli mitu identiteeti. Seda saab vältida, kui andmebaasid paremini kokku töötavad. Loomulikult on ka küberturvalisuse küsimus. Komisjon vaatab septembris üle eksisteeriva Euroopa Liidu küberturvalisuse strateegia ja esitab muudatuste paketi, mis tugevdaks kollektiivset küberjulgeolekut ja raskendaks küberrünnakute korraldamist.

-Kuidas saame vältida radikaliseerumist internetis? Tegu on ju tohutult keerulise ülesandega, sest internetti kasutavad miljardid inimesed. Kuidas oleks võimalik sellele vastu seista?

See on mitmel tasandil väga keeruline protsess. Isegi väljaspool virtuaalmaailma on ülimalt keeruline radikaliseerumist vältida. Internetis on meil võimalus ajada asju Euroopa Liidu tasandil koos suurte interneti teenusepakkujatega, et nad kiirendaksid oma jõupingutusi selle probleemiga tegelemiseks. Oleme nendega koostööd teinud umbes viimased 18 kuud.

Kui me pöörame nende tähelepanu radikaliseerumist propageerivale sisule, siis üheksal juhul kümnest võtavad nad selle maha päris kiiresti. See on suurepärane! Me oleme seda teinud kümneid tuhandeid kordi, aga internetis on sadu tuhandeid lehti, mis sellist informatsiooni endas sisaldavad, ja need lehed lähevad väga kiiresti üles. Uuringute järgi on sellisel sisul kõige suurem mõju esimeste tundide jooksul.

Peame selles valdkonnas paremaks saama. Peame suutma kiiremini reageerida ja kiiremini selle informatsiooni eemaldama ning seda palju laiemal määral võrreldes sellega, mida me praegu oleme suutnud. Meil on olnud hulk kohtumisi, mis on olnud väga positiivsed, ja praegu teeme olulisi samme suurte interneti teenusepakkujatega parema koostöö saavutamiseks.

CV: Sir Julian King

  • Sündis 22. august 1964
  • Õppis Oxfordi ülikoolis filosoofiat ja teoloogiat.
  • Töötanud erinevatel diplomaatilistel kohtadel, 2016. aasta jaanuarist sai King Briti suursaadikuks Prantsusmaal
  • Kingi eelkäijaks Euroopa Komisjonis oli britt Jonathan Hill, kes Brexiti-hääletuse järel ameti maha pani. Tema finantsteenistuste voliniku töö võttis üle komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ja Kingi jaoks loodi julgeolekuvoliniku koht.
Tagasi üles