Minski metrooplahvatuse hukkunute arv tõusis 12ni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eileõhtune plahvatus Oktjabrskaja metroojaamas Valgevene pealinnas Minskis nõudis täna varahommikul 12nda ohvri.
«Kella 2.30 seisuga kohaliku aja järgi oli surmasaanute arv tõusnud 12ni, neist kuue isikud on tuvastatud,» teatas Valgevene julgeolekuteenistus KGB. Preseident Aleksandr Lukašenka oli varem teatanud, et hukkunuid on 11.
Arstiabi vajas kokku 149 inimest, neist 22 on tõsises seisundis ja 30-l on keskmise raskusastmega vigastused, vahendas AFP KGB avaldust.
Plahvatus Minski reisijaterohkeimas metroojaamas, kus ristuvad linna mõlemad metrooliinid, on kõige tõsisem rünnak Valgevenes viimase 20 aasta jooksul. Võimud peavad seda terroriaktiks.
Jaama väljapääs viib otse nii Lukašenka ametiruumide ja residentsi kui ka Valgevene võimsa julgeolekunõukogu juurde. Lukašenka residents asub jaamast vaid saja meetri kaugusel.
Pealtnägijate sõnul leidis plahvatus aset hetkel, mil reisijad hakkasid rongilt maha tulema.
«Oli palju suitsu, rongivaguni klaas purunes ja me kartsime, et lämbume ära,» rääkis üks pealtnägija Interfaxile.
52-aastane Igor Tumaš ütles AP-le, et oli rongist väljumas, kui löönuks nagu välku, kärgatas plahvatus ja tuli palju suitsu. «Kukkusin põlvedele ja roomasin... laibad olid üksteise peal hunnikutes.» Tumaš nägi jala kaotanud meest ja tõttas teda aitama, ent nägi siis, et too oli surnud.
Eilne plahvatus leidis aset poliitiliselt pingelisel ajal – Valgevenes on alanud kohtuprotsessid opositsiooniliikmete asjus, kes mullu 19. detsembril Lukašenka vastuolulise valimisvõidu vastu meelt avaldasid.
Minski südalinnas tuli valimisõhtul pärast Lukašenka mäekõrguse võidu teatavaks tegemist meelt avaldama kümneid tuhanded inimesi. Protestijate vastu jõudu kasutanud miilits vahistas sadu inimesi.
Mitu Lukašenka vastaskandidaati viibib siiani KGB vanglas ning neid ootab kuni 15-aastane vabadusekaotus süüdistatuna massirahutuste organiseerimises.