Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Saksamaa teenib Kreeka aitamiselt miljoneid

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kreeka valitsuse ja kärbete vastased protestijad möödunud kuu keskel pealinnas Ateenas parlamendihoone ees. | FOTO: LOUISA GOULIAMAKI/AFP/Scanpix

Enamik sakslasi kardab, et Kreekale antav abi läheb riigile palju maksma, kuid nagu sel nädalal välja tuli, läheb hoopis vastupidi: Saksamaa on Kreeka hädast teeninud rohkem kui 1,3 miljardit eurot.

Laenude ja võlakirjade ostmisega on Saksamaa 2010. aastast saadik kasu saanud 1,34 miljardit eurot, kirjutas sel nädalal väljaanne Süddeutsche Zeitung rahandusministeeriumi andmetele tuginedes.

Selgub näiteks, et Saksa riigi omandusse kuuluv KfW pank laenas Kreekale 2010. aastal 22,3 miljardit eurot, kuigi Kreeka valitsusel oli tollal vaja ainult 15,2 miljardit eurot, kirjutas üleeile ajakiri Focus. Intressitulu on too laen toonud nüüd juba 292 miljonit eurot – sellest summast on kulu juba maha arvestatud.

Veel rohkem on Saksamaale sisse toonud Euroopa Keskpanga (ECB) võlakirjade ostuprogramm, milles on Saksa kasumiosa 2015. aastast kasvanud 952 miljoni euroni.

Arvud tulid päevavalgele pärast seda, kui parlamendi roheliste fraktsioon esitas ministeeriumile järelepärimise. Roheliste erakond esindab Bundestagis seisukohta, et Kreeka õnnetuse pealt ei tohiks kasu lõigata, vaid solidaarsusest tuleks intressi kasutada riigi abistamiseks.

Euroala riigid otsustasidki ju juba 2012. aastal, et laenude pealt saadav intress suunatakse tagasi Kreeka laenuprogrammi, meenutas üleeile päevaleht Frankfurter Rundschau.

2014. aasta intressid kantigi Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) juurde loodud Kreeka erikontole, kuid 2015. aastal 412 miljonit eurot ja mullune 310 miljonit eurot voolasid Saksa riigieelarvesse. Raha jäeti toona Kreeka erikontole kandmata, sest Kreeka valitsus võitles abipaketi vastu ega suutnud võlausaldajatega kokkuleppele jõuda.

Nüüd nõuavad rohelised uue hooga, et riik intressitulu Kreekale välja maksaks. «See, et Saksamaa teenib Kreeka kriisilt, võib küll olla seaduslik, ent on ebamoraalne,» põhjendas roheliste eestkõneleja parlamendis eelarveteemadel Sven-Christian Kindler Süddeutsche Zeitungile.

«Valitsus ei plaani praegu sellist ülekannet teha,» teatas Saksa rahandusministeeriumi huve Bundestagis kaitsev Jens Spahn vastuseks Kindleri järelepärimisele.

Riigi rahandusminister Wolfgang Schäuble on viimased neli aastat hoidnud Saksa riigieelarvet tasakaalus ega ole uusi laene võtnud. Berliini eelarveülejääk oli ainuüksi mullu 6,2 miljardit eurot, kirjutas majandusleht Handelsblatt. Kriitikute hinnangul on nii heale tulemusele kaasa aidanud kriis Kreekas.

«Intressid tuleb lõpuks Kreekale välja maksta. Seda ei tohi lubada, et Wolfgang Schäuble turgutab Kreeka intressituluga Saksa riigieelarvet,» nõudis sel nädalal roheliste ELi-eksperdist saadik Manuel Sarrazin.

Kreeka kolmas abipakett on olnud vastuoluline ja pidevalt kokkuvarisemise äärel, kuid juunis leppisid ELi liikmesriigid siiski kokku selles, et Kreekale tehakse ESMist järgmine, 8,5 miljardi euro suurune väljamakse.

Seetõttu möödusid nädala algul toimunud euroala ja ELi rahandusministrite kohtumised rahulikult, kuigi varasematel kokkusaamistel on Kreeka võlg palju erimeelsusi ja pinget põhjustanud.

«See on hea märk, et asjad liiguvad edasi,» ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici enne kohtumist ajakirjanikele, viidates asjaolule, et esimest korda ligi viie aasta jooksul ei tõusnud Kreeka võlaküsimus 19 riiki ühendava eurogrupi kohtumisel otseselt teemaks.

Küll aga küsisid paljud ajakirjanud kohtumise järel pressikonverentsil just Kreeka kohta. «Väljamakse on tehtud, see on hea uudis,» lausus Moscovici, viidates sellele, et Kreeka sai esmaspäeval kätte suurema osa juunis kokku lepitud 8,5 miljardi euro suurusest laenust.

Kreeka sai nüüd kätte 7,7 miljardit eurot. Ateena peab sel kuul erasektori võlausaldajatele, Euroopa Keskpangale ja IMFile maksma 6,8 miljardit eurot ning seega kulub enamik saadud rahast selleks otstarbeks. Ülejäänud osaga tasub Kreeka valitsuse võlgu, kirjutas Financial Times.

Lisaks makstakse septembris välja veel 800 miljonit eurot, kui Kreeka valitsus on võlgade oma rahast tagasimaksmisel märgatavaid edusamme teinud. ESM nõustus väljamakset tegema pärast seda, kui veendus, et Kreeka oli viimaste kuude jooksul kõik võlausaldajatega kokku lepitud meetmed ellu viinud.

Peamiselt hakkab Kreeka kokku hoidma pensioni- ja maksureformi järel, millega loodetakse 2020. aastaks säästa ligi neli miljardit eurot.

IMFi prognooside kohaselt pole Kreeka võlakoormus jätkusuutlik, kuid euroala juhtide teatel peaks Kreeka suutma koostada suure ülejäägiga eelarveid, mis võimaldaks riigil võlakoormust mitte suurendada.

IMF seadis viimase väljamakse eel oma osalemise tingimuseks võlakergenduskava koostamise, kuid lõpuks jäi see siiski programmi lisamata. Enim oli järeleandmise vastu Saksa rahandusminister Schäuble, kes siiski soovis, et IMF programmist ei lahkuks.

Tagasi üles