Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kriitikat tõrjuv Türgi tähistab võitu riigipöörajate üle

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Riigipöörajate kaotust tähistavad türklased mullu 16. juulil Bosporuse sillal. | FOTO: MURAD SEZER/REUTERS/Scanpix

Täna õhtul aasta tagasi olid riigipöörajad blokeerinud İstanbulis üle Bosporuse viiva silla, putšistide kontrolli all oli Atatürki lennujaam, riigitelevisiooni hoone ja teised strateegiliselt olulised paigad peale riigi suurima linna ka pealinnas Ankaras ning mujalgi.

Peagi tegi president Recep Tayyip Erdoğan dramaatilise pöördumise, kutsudes rahvast riigipöörajate vastu astuma. Need tele-eetris üle kantud udused sotsiaalmeedia kaadrid presidendist, kes arvati olevat põgenenud või koguni surnud, lähevad ilmselt ajalukku.

Tol hetkel polnud selge, kelle kasuks vaekauss kaldub. Kuigi Türgis pole ajalooliselt kaugeltki võõras mõte, et sõjavägi sekkub poliitikasse, tundus selline asjade käik aastal 2016 türklastele endilegi uskumatuna.

Nagu Erdoğani kutse, lähevad ajalukku ilmselt ka kaadrid paljakäsi putšistide tankide vastu astunud türklastest ning Bosporuse sillal alistunud nutvatest sõduritest. Need fotod sümboliseerivad riigipöörajate kaotust.

Täna, mil tähistatakse Türgi demokraatia uuestisünni riigipüha, näeb üle kogu riigi punastesse lippudesse mähkunud inimesi, kes rahvuslike laulude ja hümni laulmise kõrval pöörduvad tõenäoliselt ka jumala ning president Erdoğani poole.

Aastatagused sündmused nõudsid umbes 250 inimese elu, neist ligi pooled olid tsiviilisikud. Nende mälestuseks avatakse nüüd üle kogu riigi monumente. Ka Bosporuse sild on nimetatud ümber 15. juuli märtrite auks.

Juba enne tuure kogunud võitlus riigivastastega ägenes veelgi pärast riigipöördekatset, kui Erdoğan kuulutas välja eriolukorra, mis pidi esialgu kestma kolm kuud, kuid kehtib tänaseni.

Opositsiooni ja Erdoğani kriitikute väitel kasutatakse riigipöördekatset ettekäändena nende mahasurumiseks. Riigipöördekatsega seoses on Türgi võimude teatel vahi all üle 50 000 kahtlusaluse, mitu suurt kohtuprotsessi alles käib. BBC andmetel on jäädavalt või ajutiselt töö kaotanud 150 000 riigiteenistujat. Suletud on uudisteagentuure, tele- ja raadiojaamu, kümneid väljaandeid ning kirjastusi.

Võimude väitel on võimuhaaramise katse taga 1999. aastast Ühendriikides Pennsylvanias elav vaimulik Fethullah Gülen ja tema liikumine. Ankara hinnangul on tegu salajase terroriühendusega, mille liikmed tegutsevad rohkem kui 160 riigis, sealhulgas Eestis.

Türgi poliitikud ja diplomaadid on mulle korduvalt öelnud, et välisriikides ei mõisteta riigi asukohast tingitud keerulisi valikuid ega ohtu, mida Güleni liikumine endast kujutab.

Erinevalt enesetapurünnakuid korraldavatest terrorirühmitustest – näiteks ISISest – kasutavat Güleni liikumine oma ideoloogia levitamiseks loosungeid, mis propageerivad inimlikkust, maailmarahu ja uskudevahelist dialoogi. Need olevat aga silmakirjalik suitsukate.

«Ohtu ei tajuta õigesti,» rõhutavad Türgi poliitikud sageli.

Tihti viidatakse uurimusele, mille järgi usub 88 protsenti türgi rahvast, et riigipöördekatse taga oli Gülen ja tema riigiaparaati imbunud toetajad.

Uskujate osakaal võib tunduda liialdatult suur, kuid tõenäoliselt pole seda – enamik türklasi tõepoolest arvab nii. Kui aga uskuda tänavu lekkinud Euroopa Liidu luureinfo jagamise üksuse Intcen raportit, ei usu Euroopa luureteenistused Türgi võimude väidet Güleni süü kohta. Nende hinnangul korraldasid riigipöördekatse valitsusvastased jõud, kelle seas küll oli ka güleniste, kuid Gülen ega tema liikumine putši ei korraldanud.

Kui küsida Türgi riigi esindajatelt, miks nad pole suutnud teisi riike Güleni süüs veenda, kuuleb enamasti vastuseks, et Türgi on õigusriik ning praegu kogutakse Güleni ja tema järgijate süü kohta tõendeid, mis seejärel vaimuliku väljanõudmiseks Ühendriikidele esitatakse.

Vastuseks küsimusele, kas riigipöördekatsele järgnenud vastumeetmetega pole mindud liiale, viidatakse sageli Türgi ligi 80-miljonilisele rahvaarvule ning esitatakse võrdus: Eestis tähendaks see paarisadat vahistatut, mis polevat kuigi palju.

Nad osutavad, et kuigi Eestis tegutsevad gülenistid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel, olevat ka nemad siin missioonil. Gülenistide paljastamiseks soovitatakse neilt küsida, kas nad on valmis Güleni palvel tapma suvalise inimese tänaval. Vastus pidavat olema jaatav.

Eestis Güleni liikumist esindava Eestürki organisatsiooniga seotud inimeste sõnul on Türgi võimude süüdistused aga laim ning neil pole midagi varjata.

Siiski on organisatsiooni mainitud kapo aastaraamatus, kus seda on kirjeldatud kui kinnist organisatsiooni, mis levitab religioonidevahelise dialoogi, äripartnerluse ja kultuuri edendamise varjus islamiõpetust ning loob valitsevates ringkondades sihipäraselt kontakte oma eesmärkide saavutamiseks.

Tagasi üles