Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kas britid võivad siiski jääda?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
12lk1 Briti Brexiti minister David Davis (vasakul) ja Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier. | FOTO: THIERRY CHARLIER/AFP/SCANPIX

Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu esindajad jätkasid eile Brüsselis ametlikult juunis alanud lahutuskõnelusi. Kui juunis pandi paika kõneluste ajaraamistik, siis eile alustati debatti lahkumise sisu üle.

Suurimad vaidluskohad on brittide n-ö lahkumisarve ja see, mis saab Ühendkuningriigi lahkumise järel seal elavatest ELi kodanikest ning Briti kodanikest ELi liikmesriikides.

Euroopa Komisjoni peahoone suletud uste taga neli päeva vältavate läbirääkimiste kohta, kus kõne alla tulevad ka piiri ja Põhja-Iirimaaga seotud küsimused, lubasid pooled anda selgitusi ülehomme.

Kuigi ELi pealäbirääkija Michel Barnier ja Briti Brexiti minister David Davis kinnitasid eile ajakirjanikele, et eesmärk on kiiresti kokkuleppele jõuda, leidub endiselt ka neid, kes hoiavad Ühendkuningriigile ELi ust lahti.

Juunis vahetult pärast läbirääkimiste ametlikku algust tsiteeris Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk biitel John Lennoni laulu «Imagine» ning ütles, et brittidel on võimalik oma meelt muuta ja ELi jääda.

«Euroopa Liit on ehitatud unistustele, mille saavutamine näis võimatu. Seega, kes teab. Te võite pidada mind unistajaks, kuid ma pole ainus,» ütles Tusk toona.

Euroopa Parlamendi Brexiti pealäbirääkija Guy Verhofstadt ütles juunis samuti, et britid saavad ELi küll jääda, kuid uutel tingimustel, viidates konkreetselt ELi ühiskassast brittidele makstava kompensatsiooni kaotamisele.

«Kui Britannia muudab oma meelt, leiaksid nad avatud ukse. Kuid nagu juhtus Alice’iga imedemaal, pole kõik uksed ühesugused. See oleks täitsa uus uks uude Euroopasse,» kirjutas Lewis Carrolli teosele «Alice imedemaal» viidanud Verhofstadt oma Twitteri kontol.

Avatud uksest on rääkinud ka Prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble. Ka Barnier on öelnud, et parim lahendus oleks, kui Ühendkuningriik otsustaks jääda, hoiatades samal ajal britte tagajärgede eest, kui läbirääkimisteks ette nähtud kahe aasta jooksul ei õnnestu kokkuleppele jõuda.

Samas on Briti valijad avaldanud aasta jooksul kahel korral toetust Ühendkuningriigi lahkumisele. Esiteks mullu juunis referendumil, kus Ühendkuningriigi lahkumist pooldas ligi 52 protsenti osalenutest (osalus oli 72 protsenti).

Taas kordus see tänavu kevadel erakorralistel parlamendivalimistel (osalusprotsent 69), kus Brexiti lõpule viia lubanud konservatiive ja leiboriste pooldas kokku üle 82 protsendi valijaist. Uue referendumi korraldada lubanud liberaaldemokraatide toetus oli veidi üle seitsme protsendi.

Mullusel referendumil ELi jäämise poolt hääletada soovitanud Briti päevaleht Guardian on endiselt seisukohal, et Brexitit ei peaks toimuma. Kolumnist Jonathan Freedland võrdles hiljuti samas väljaandes Brexitit aegluubis aset leidva katastroofiga ning kirjutas, et uue rahvahääletuse korraldamine on täiesti reaalne.

Freedlandi sõnul on rahvahääletus ainus võimalus Brexitit peatada. «Ainus viis, kuidas seda teha, on rahva enda käes. Demokraatliku valiku saab tühistada vaid teise demokraatliku valikuga kas üldvalimiste või teise referendumiga,» selgitas kolumnist, kelle sõnul on brittide otsustada, kas nad on teinud vale otsuse või mitte.

Freedlandi sõnul räägivad uue referendumi võimalusest eravestlustes nii võimul olevate tooride, opositsiooniliste leiboristide kui ka Šoti Rahvuspartei poliitikud, kuid nad pole valmis sellega avalikult välja tulema.

Kolumnist leidis, et referendum peaks toimuma Brexiti tingimuste selgudes. Praegusel tooride valitsusel pole Freedlandi sõnul õigust lõplikku otsust langetada. «Sellel (Theresa May valitsusel – toim) napib lihtsalt poliitilist ja isegi moraalset autoriteeti läbirääkimisteks ning üksinda otsustamiseks kokkuleppe üle, mis määrab aastakümneteks selle riigi tuleviku,» kirjutas Freedland.

Freedland märkis, et võtmeküsimus on referendumi ajastus, sest aeg tiksub ja 2019. aasta märtsiks peaksid lahutuskõnelused olema lõppenud.

«Jäämise pooldajad nõustuvad, et neil on vaid üks võimalus. Nad peavad ootama, kuni avalik arvamus on eksimatult pöördunud ja kui on selge, et endale jalga tulistamist tähendava Brexiti ärahoidmine on selge tahe,» kirjutas Freedland.

Tema hinnangul võib Lissaboni leppe artiklis 50 ette nähtud kaheaastane läbirääkimistähtaeg enne otsa saada. «Alates sellest hetkest poleks referendum enam jäämise, vaid taasliitumise üle, mis aga tähendaks täiesti teistsugust ettepanekut,» järeldas kolumnist.

LISALUGU

Uuring: britid soovivad Brexiti elluviimist

70 protsenti brittidest soovib, et Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust viidaks lõpule, ütles uuringufirma YouGov juunikuise arvamusuuringu tulemusi kommenteerides küsitluse läbi viinud meeskonna juht Anthony Wells.

Küsimusele, kas ellu tuleks viia Briti peaministri Theresa May n-ö karm Brexit või mitte, jagunevad vastused umbes pooleks. Kui 43 protsenti küsitletutest leidis, et lahkuda tuleks May seatud tingimustel ehk lõigata läbi kõik senised sidemed ELiga, siis 47 protsenti oli vastupidisel seisukohal. Kümme protsenti ei osanud vastata.

May taktikat ekslikuks pidanutest 23 protsenti eelistas n-ö pehmet Brexitit ehk mingil kujul seotuks jäämist ELiga, veel seitse protsendi leidis, et valitsus peaks lahkumiskavast üldse loobuma, ning 17 protsenti pooldas uue referendumi korraldamist.

Vastuseks küsimusele, kas lahkumiskõneluste kokkulepe tuleks panna rahvahääletusele, vastas jaatavalt 25 protsenti uuringus osalenutest, parlamendihääletust pooldas 23 protsenti küsitletutest. 37 protsenti oli seisukohal, et kumbki pole vajalik. Ülejäänud ei osanud vastata.

Küsitluse järgi pidas 44 protsenti õigeks mullusel referendumil langetatud otsust EList lahkuda. Vastupidisel arvamusel oli 45 protsenti küsitletutest ning 11 protsenti ei osanud küsimusele vastata.

EList lahkumise kõige negatiivsemaks tulemuseks pidasid britid uuringu järgi kaupade ja teenuste hinnatõusu ning kõige positiivsemaks Ühendkuningriigi suuremat vabadust ELi mitte kuuluvate riikidega kauplemisel.

Tagasi üles