/nginx/o/2017/07/25/6923665t1h96c2.jpg)
Prognooside kohaselt kiidab USA Esindajatekoda täna ülekaalukalt heaks eelnõu, mis sätestab Venemaale, Iraanile ja Põhja-Koreale uued sanktsioonid. On võimalik, et eelnõu muudab president Donald Trumpi jaoks ülimalt keeruliseks heade suhete saavutamise Venemaaga, kirjutab Reuters.
Sanktsioonide eesmärgiks on Venemaa karistamine 2014. aastal Krimmi okupeerimise ja eelmise aasta USA valimistesse sekkumise eest.
Eelnõu saavutati nädalavahetusel Kongressi kompromissina ning see karistab Moskvat sekkumise eest 2016. aasta USA presidendivalimistesse ning Krimmi annekteerimise eest. Sanktsioonid võivad avaldada mõju ka Euroopa firmadele, mis osalevad Venemaa energiasektori arendamises.
Praeguse hetkeni ei ole kindel, kas president Donald Trump sanktsioonid ka kinnitab. Siiani ei ole Valge Maja kindlat vastust anda. Trump on kutsunud uusi sanktsioone «nõiajahiks» ja hukka mõistnud oma partei liikmeid, kes ei ole teda toetanud.
Trumpi administratsiooni pressisekretär Sarah Huckabee Sanders on öelnud, et Valge Maja toetab seadust, aga uue kommunikatsioonidirektori Anthony Scaramucci sõnul ei ole Trump veel otsust langetanud.
Teised Valge Maja ametnikud on öelnud, et Trump ei nõustu enne viimase versiooni nägemist eelnõule alla kirjutama. Eelnõu algne versioon kiideti Senati poolt heaks häältega 97-2, aga uues versioonis on lisatud ka Iraani ja Põhja-Korea vastu suunatud sanktsioonid.
Kui tavapäraselt on sanktsioonidega seoses olnud seadustes punkt, mille kohaselt president võib riigi huvides sanktsioonid lõpetada, siis seekord üritatakse asju ajada teisiti ja Trumpi mõjuvõimu piirata.
Venemaa ja Ukrainaga seotud sanktsioonide puhul peab Trump uue eelnõu kohaselt olema eelnevalt veendunud, et Venemaa on teinud vajalikud sammud õiges suunas, et sanktsioonid tühistada. Sama kehtib Venemaa küberrünnakutega seotud sanktsioonide puhul. Pärast seda oleks Kongressil 30 päeva aega, et presidendi muudatusettepanekute üle hääletada.