Pakistani peaminister Nawaz Sharif astus reedel ametist tagasi, alludes ülemkohtu sellekohasele otsusele. Ülemkohtu otsuse alusel pidi Sharif loobuma ka kohast parlamendi alamkojas.
Pakistani peaminister astus pärast ülemkohtu otsust ametist tagasi
28. juuli 2017, 23:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sharif ütles koheselt tagasi astudes, et austab sellega kohtusüsteemi, kuigi peab ülemkohtu otsust ebaõiglaseks.
Ülemkohus palus president Mamnoon Hussainil «kindlustada demokraatliku protsessi jätkumine».
Sharifi poliitilised vastased tantsisid mitmes linnas tänavatel ja opositsioonijuht Imran Khan kutsus neid kogunema pühapäeval pealinna Islamabadi, et tähistada võitu korrumpeerunud võimueliidi üle.
Sharifi erakond Pakistani Moslemiliiga (Nawaz) (PML-N) väljendas rahulolematust, kuid kutsus poolehoidjaid vaoshoitusele ja vältima vastasseise.
«Otsus ei ole üllatav, kuid me oleme pettunud,» sõnas infominister Maryam Aurangzeb ajakirjanikele.
Kohus andis korralduse kriminaalsüüdistuste esitamiseks Sharifi, tema kahe poja, tütre ja väimehe vastu. Süüdistused tuleb esitada kuue nädala jooksul ja otsus langetada kuue kuu jooksul.
Ülemkohus andis reedel korralduse, et Pakistani korruptsioonitõrjebüroo esitaks korruptsioonisüüdistused ka Sharifi lähedasele sugulasele, rahandusminister Ishaq Darile.
Ülemkohtu otsus on lõplik ning Sharif ja tema perekond ei saa seda vaidlustada.
2016. aastal lekitatud nõndanimetatud Panama paberite põhjal on Sharifi lastel sidemeid maksuparadiisidega.
«Panama paberite» avalikustamise järel tuli päevavalgele tuli 11,5 miljonit dokumenti Panama advokaadibüroost Mossack Fonseca, mis on dokumenteerinud maailma rikaste ja mõjuvõimsate offshore-firmade tehinguid.
Üleilmse eliidi tehingute paljastamiste hulgas olid ka andmed Sharifi neljast lapsest kolme kohta - tema tütre ja eeldatava poliitilise järeltulija Maryami ning ta poegade Hasani ja Husseini kohta.
Ükski Pakistani peaminister ei ole viieaastast ametiaega lõpuni vastu pidanud.
Enamiku teenistuse on katkestanud mõjuvõimas sõjavägi või siis ülemkohtu sekkumine. Teised on kukutatud omaenda erakonna poolt, sunnitud tagasi astuma või mõrvatud.
Tegemist on teise korraga Pakistani 70-aastases ajaloos, kui ülemkohus sunnib lahkuma ametisoleva peaministri.