Ivanov: Vene laevastik lahkub Ukrainast, kui kokku ei lepita

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene sõjalaevad Mustal merel
Vene sõjalaevad Mustal merel Foto: AFP / Scanpix

Vene Musta mere laevastik lahkub Ukrainast 2017. aastal, kui Ukraina mereväebaasi renditähtaga ei pikenda, ütles Vene asepeaminister Sergei Ivanov Briti telekanalile BBC antud usutluses.

Vastates küsimusele, kas ta suudab ette kujutada, et Musta mere laevastik, mis alates loomisest 225 aastat tagasi on asunud Sevastoopolis, asuks kusagil mujal, ütles Ivanov: «Jah, ma suudan lihtsalt seda pärast 2017. aastat ette kujutada.»

«Miks ka mitte, kui valitsus, mis sel ajal Ukrainas võimul on, rendilepingut ei pikenda,» märkis ta.
Samas kinnitas ta, et Moskva jätkab rendileppe pikendamise taotlemist.

Küsimusele Venemaa võimalikest sammudest, kui laevastikul palutakse lahkuda, vastas asepeaminister: «Ma armastan Krimmi, mul on seal isegi sugulased, ent see on Ukraina, mitte Venemaa probleem».

Natsionalistlikult meelestatud venemaalased ja oluline osa Sevastoopoli elanikest peab seda Musta mere sadamat «vene linnaks» ning kahtleb selle Ukrainale üleandmise seaduslikkuses 1954. aastal.

Moskva linnapea Juri Lužkov ütles käesoleva aasta mais avalikult, et tema hinnangul on Sevastoopoli kuuluvuse küsimus lahtine.

Hiljutiste Kaukaasia sündmuste valgel on Kiievis ja Läänes avaldatud kartusi, et Venemaa võib üritada ühel või teisel moel Sevastoopolit või isegi kogu Krimmi Ukraina küljest lahti kiskuda.

Ivanov lükkas sellised arvamusavaldused tagasi, nimetades neid «propagandaks külma sõja stiilis».

«Me ei ole agressiivsed,» kinnitas ta. «Me tunnustasime kõigi endiste nõukogude liiduvabariikide territoriaalset terviklikkust. See juhtus juba 1991. aastal. Seega ei ole Venemaal territoriaalseid pretensioone ühelegi postsovetlikule riigile,» kuulutas ta.

«Me ei kavatse alustada sõda ega ühtegi riiki rünnata. Antud hetkel ei pea Venemaa ühtegi sõda. Võrrelge seda sellega, mitut sõda peavad Ühendriigid ja Suurbritannia,» osutas ta.

Intervjuu käigus kaitses Ivanov Venemaa tegevust augustikonflikti ajal Kaukaasias, taunis NATO itta-laienemist ning USA raketikilbi elementide paigutamist Ida-Euroopasse.

Samas nimetas ta «totruseks» arvamusavaldusi võimalikust raketilöögist Tšehhi ja Poola pihta, millest kõrged Vene sõjaväelased on viimastel kuudel rääkinud.

«Venemaa reageerib kindlasti, kuna ta ei saa mitte reageerida,» sõnas asepeaminister.

«Ent see ei tähenda loomulikult, et me kavandame tuumalööke Tšehhi või Poola pihta. See on täielik totrus,» kinnitas ta.

«Maailmas on ikka veel liiga palju külma sõja rüütleid. Paljud britid ja ameeriklased leiavad, et venelased on joodikud ja salakavalad tüübid, et me mõtleme vaid sellest, kuidas Läänt rünnata,» sõnas Ivanov.

«Meie vahel on liiga palju usaldamatust. Müür peab langema, nagu räägitakse minu lemmiklaulus, mida esitab Pink Floyd,» osutas ta.

55-aastane Ivanov õppis nooruspõlves inglise keelt Londonis, teenis 18 aastat luures, jõudes kindralleitnandi auastmeni. Ta on töötanud Soomes, Suurbritannias, Keenias. Aastatel 2001-2007 oli Venemaa kaitseminister.

Praegu töötab asepeaministrina, kelle vastutusalaks on sõjatööstus ja kõrgtehnoloogiad. Teda peeti üheks kahest tõenäolisimatest Vladimir Putini mantlipärijatest.

Ta esineb sageli programmiliste kõnedega välispoliitika vallas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles