Oma asüülitaotlusele Soome võimudelt eitava vastuse saanud migrandid väljendavad sotsiaalmeedias tagasisaatmise pärast nii hirmu, viha kui ka kurbust.
Migrandid kaeblevad sotsiaalmeedias Soomest väljasaatmise pärast
Näiteks tänavu veebruaris sotsiaalmeediavõrgustikus Facebook avaldatud videos kajastas Iraagist pärit Aziz oma teekonda tagasi kodumaale. Teel kodumaale Türgi lennujaamas salvestatud videos on näha ka teda saatvaid julgeolekutöötajaid.
Möödunud kuul avaldatud salvestuses näidatakse aga ühe Turkus põgenikelaagris elanud kaheksaliikmelise Iraagi pere toimetamist politseiautos keskusesse, kust neid ootas edasi teekond kodumaale.
Veel ühes videos kurdab 2015. aastal Soome saabunud noor iraaklane, kelle asüülitaotlus tagasi lükati ja keda ootas ees riigist väljasaatmine, teda tabanud kohtlemise pärast. «Mis juhtus inimlikkusega,» küsib ta videos.
Kui varjupaigataotleja on saanud Soomes eitava vastuse, saab ta otsuse vaidlustada. Kui ka seejärel saab taotleja eitava vastuse, alustatakse tema tagasisaatmisprotsessi, mille käigus toimetatakse ta migratsioonikeskusesse, kus tal tuleb oodata riigist väljasaatmist.
Vähenenud asüülitaotlused
Möödunud aastal taotles Soome immigratsiooniameti andmetel riigis varjupaika veidi üle 5500 migrandi, neist enam kui pooled olid täiskasvanud mehed. Enamik Soome saabunud migrante on pärit Iraagist, Afganistanist ja Süüriast.
Võrreldes 2015. aastaga on näitaja märkimisväärselt väiksem. Toona oli asüülitaotlejaid üle 32 000.
Soome immigratsiooniameti teatel on tagasi lükatud umbes pooled 2015. aastal esitatud asüülitaotlustest, ligikaudu veerand varjupaigataotlustest on saanud positiivse vastuse. Selle aasta alguses oli läbivaatamisel veel umbes 9000 taotlust.
Enim migrante saabus Soome 2015. aasta septembris, mil ühe kuu jooksul esitati immigratsiooniametnikele peaaegu 11 000 asüülitaotlust. Enam kui 7000 taotlejat olid mehed vanuses 18–34 aastat. Üle 9000 septembris Soome saabunud migrandi saabus põhjanaabrite juurde Iraagist.