Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Guami rünnakuplaan valmib Põhja-Korea teatel augusti keskpaigaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pyongyangis kolmapäeval Põhja-Korea Guami avalduse toetuseks korraldatud massikogunemine. | FOTO: KCNA/Reuters/Scanpix

Kui Washington ja Moskva töötasid külma sõja ajal välja mehhanismid, kuidas võimalike kriisiolukordade eskaleerumine kontrolli all hoida, siis Washingtoni ja Pyongyangi vahel selline kanal puudub.

Ekspertide sõnul võib ühe poole eksimus, väljaütlemine või valesti mõistetud sõnum kerida seetõttu ilma igasuguste takistusteta täiemahuliseks konfliktiks, kuigi kumbki pool tegelikult sõda ei taha, kirjutas Reuters.

Just nii on juhtunud viimase paari päeva jooksul pärast seda, kui ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestas läinud nädala laupäeval Pyongyangile seoses viimase tuuma- ja raketiprogrammidega uued sanktsioonid ning Põhja-Korea ja USA vahel on hoogu kogumas aina ohtlikum sõnasõda.

USA president Donald Trump teatas teisipäeval, et Põhja-Korea saab näha sellist tuld ja raevu ning sõjalist jõudu, mida maailm pole varem näinud, kui ta Ühendriikide sõjaga ähvardamisest ei loobu.

Pyongyang vastas sellele tunde hiljem avaldusega, et kaalub ballistiliste rakettide tulistamist Põhja-Koreast 3400 kilomeetri kaugusel asuva USA territooriumi Guami lähedale.

Riikliku uudisteagentuuri KCNA vahendusel valmib Põhja-Korea sõjaväe plaan tulistada üle Jaapani territooriumi Vaikse ookeani lääneosa saare suunas neli raketti juba augusti keskpaigaks ning esitatakse seejärel riigijuht Kim Jong-unile kaalumiseks.

Edasine ähvarduste vahetamine on jätkunud võidurelvastumise vaimus.

«Minu esimene korraldus presidendina oli uuendada ja moderniseerida meie tuumaarsenal. Praegu on see palju tugevam ja võimsam kui kunagi varem,» säutsus Trump Twitteris. Pyongyang kuulutas seepeale eile, et USA presidendil puudub igasugune mõistlikkus ja ta reageerib vaid jõu kasutamisele.

Trumpi sõnumit toetas ka USA kaitseminister James Mattis, kes teatas, et Põhja-Korea peab lõpetama igasuguse tuumarelvade hankimise ja tegevuse, mis viiks sealse rahva hävinguni. Kaitseminister lisas, et USA on ka edaspidi Põhja-Koreast jõult üle ja Pyongyang kaotaks mis tahes võidurelvastumise, mille ta algatada otsustab.

Lisaks Ühendriikidele kuuluvale Guami saarele, mille elanikele teatas aga territooriumi sisejulgeolekunõunik George Charfauros, et võtku nad rahulikult ja nautigu paradiisi, on nüüd mures ka Hawaii. Kohalikud võimud uurivad, kuidas selle 1,4 miljonit elanikku vajadusel ohust hoiatada, ja sügisel on kavas katsetada selleks sireenisüsteemi.

Kuigi Charfaurose sõnul on vaid 0,000001 protsendi suurune tõenäosus, et Põhja-Korea rakett ka Guami tabab, nendivad eksperdid, et sõnasõnas tuleks kiiremas korras tuure maha võtta. Nagu mainitud, puuduvad selleks aga vajalikud kanalid, mille kaudu mõlemad pooled oma pingete leevendamiseks vajaminevate ettepanekutega saaksid välja tulla.

«Meil on Põhja-Koreaga suhtlemiseks mõned ad hoc ja alternatiivkanalid, aga mitte ühtegi ennast tõestanud kanalit, mis suudaks ka kriisiolukorrale vastu panna,» märkis endise USA presidendi Barack Obama tuumarelvastumise nõunik Jon Wolfsthal Reutersile.

Kuna riikide vahel puuduvad diplomaatilised suhted, pole neil ka teineteise pealinnades suursaatkondi. Kontaktid on toimunud vaid ÜRO missioonide ja mõlema riigi Pekingi saatkonna kaudu ning sõjaväeringkondade kohtumistel Panmunjomis. Tegu on külaga Põhja- ja Lõuna-Korea vahelisel piiril, mis on kahe Korea vahelistes suhetes traditsiooniline läbirääkimiste paik, sest just seal sõlmiti 1953. aasta 27. juulil Korea sõja relvarahu.

Samuti on Washington kasutanud oma sõnumite edastamiseks Põhja-Korea kõige lähedasemat liitlast ja naaberriiki Hiinat või Rootsit, kelle Pyongyangi saatkond hoolitseb Põhja-Koreas USA konsulaarasjade eest.

Samas isegi India ja Pakistan – samuti tuumariigid – on sõlminud lihtsakoelised lepingud, võttes sellega kohustuse mitte rünnata teineteise tuumarajatisi, vähendades seega sõjaohtu.

Moskval ja Washingtonil võttis aga külma sõja ajal aastaid aega, et luua toimivad nn kuumad liinid ja arendada välja vastav protokoll, mille abil mõlema riigi liidrid ja tippametnikud võisid ülima usaldamatuse õhkkonnas kindlaks teha, kas nendega konktaktis olnud inimene oli ikka see, kes ta väitis end olevat, teatas Wolfsthal.

«Väljakutse oli kõigepealt see, kuidas luua otsekontakt presidentide ja sõjavägede vahel, ning siis see, kuidas teha seda nii, et need oleksid usaldusväärsed ja turvalised ning peaksid vastu ka konfliktiolukorras,» lisas ta.

Seesama protokoll töötab siiani ja on praegusel küberrünnakute ajastul muutunud veelgi olulisemaks. Lisaks on Washingtoni ja Moskva vahel loodud ka mõned uuemad kanalid. Näiteks konfliktimaandamiskanal Süürias, kus mõlemal riigil on sõjaline kohalolek.

Kui varem eksisteeris nn kuum liin vähemalt Souli ja Pyongyangi vahel, mis oli ainus sõjaline otsest suhtlust võimaldav sidepidamisviis kahe Korea pealinna vahel, siis 2013. aastal otsustas Kim Jong-un ka selle sulgeda, ütles Valge Maja endine nõunik Gary Samore.

«Seda kriisi pole võimalik lahendada säutsudes ja ametlike avalduste kaudu,» lausus relvakontrolli ühingu Ploughsharesi fondi president Joseph Cirincione viitega USA riigipea eelistatud suhtluskanalile.

Tagasi üles