Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti võib eesistujana keset lahingut sattuda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ehitustööd Prantsusmaal Saint-Nazaire´is asuvas STX laevatehases. Paljud sealsed töötajad on saabunud teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. | FOTO: JEAN-SEBASTIEN EVRARD/AFP/Scanpix

Üks keerulisemaid ülesandeid Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana on Eesti jaoks liikmesriikidevaheline töötajate liikumine, mis tekitab ühenduses suuri vaidlusi ja millele Prantsuse president Emmanuel Macron lubab kiiret lahendust.

«Kui seadust rikutakse ja palgatakse töötajaid, kes saavad sama töö eest poole või kolmandiku prantslase palgast, siis see ei sobi Euroopa vaimu ega isegi ühisturu olemusega,» ütles Macron valimiskampaania ajal Prantsuse STXi laevatehases, mille valitsus otsustas möödunud kuul ajutiselt riigistada.

Saint-Nazaire’is asuv tehas polnud Macroni sõnumi edastamiseks valitud juhuslikult. Tehases, kus valmisid ka Venemaa ihaldatud ja lõpuks Egiptusesse jõudnud Mistral-tüüpi helikopterikandjad, töötab 2600 püsitöölise kõrval kaks korda rohkem alltöövõtuahelasse kuuluvaid töötajaid. Paljud neist on sinna mujalt Euroopa Liidu riikidest saabunud lähetatud töötajad.

Praegu ELis kehtiva korra järgi saavad teiste liikmesriikide ettevõtted oma palgalised ajutiselt tööle lähetada teise liikmesriiki, kus neile tuleb tagada sihtriigis kehtiv töötasu alammäär, kuid samal ajal jäävad neile kehtima kodumaised sotsiaaltagatised ja maksud.

Mitmes ELi liikmesriigis puudub riiklikult paika pandud miinimumpalk. Näiteks Soomes, Rootsis ja Norras reguleeritakse seda kollektiivlepingutega ning tööandjad sõlmivad ametiühingutega eraldi kokkuleppeid. Saksamaal kehtestati riiklik miinimumpalk aga alles 2015. aastast.

Praegu kehtivad reeglid võimaldavad lähetatud töötajale maksta sama töö eest palju väiksemat palka kui tema kohalikule kolleegile. Prantsuse meedia teatel on eriti suured palgakäärid näiteks ehitussektoris, kus on rakendust leidnud palju lähetatud töötajaid, kelle palk on sageli kohalikest poole väiksem.

Macron peab seda sotsiaalseks dumpinguks, mis ohustab kohalike töökohti, kuna lähetatud teevad sama töö ära odavamalt, kuid neile ei laiene sotsiaaltagatised ja maksud. Kui küsimust ei lahendata, võivad seda ära kasutada ELi-vastased jõud, hoiatas Macron.

Ta selgitas seda Brexiti näitel. «Euroopa Liidu kaitsjad kaotasid [Ühendkuningriigis läinud aasta juunis toimunud referendumil], sest Briti alamkeskklass ütles: «Aitab!»» lausus Macron, viidates Brexiti pooldajate väitele, et idapoolsetest ELi liikmesriikidest Ühendkuningriiki saabunud töölised on ära võtnud kohalike töö.

Sama küsimus oli oluline teema ka Prantsusmaa kevadistel presidendivalimistel, kus kõik kandidaadid lubasid praegust korda muuta. Näiteks lubas Macroni rahvarindlasest pearivaal Marine Le Pen lähetatud töötajaid puudutava üleeuroopalise direktiivi laiali lammutada.

Kõnealune direktiiv võeti ELis vastu 1996. aastal, mil ühenduses oli praeguse 28 asemel 15 liikmesriiki. Ka palgaerinevused olid toona praegusest märgatavalt väiksemad. 20 aastaga on EL palju muutunud, näiteks käiakse nüüd palju rohkem välismaal tööl.

Kui 15 aastat tagasi oli lähetatud töötaid Prantsusmaal alla 10 000, siis praegu on töölepinguga lähetatud töötajaid seal umbes 300 000. Sellega on Prantsusmaa sihtriigina Saksamaa järel populaarsuselt teine ELi liikmesmaa.

Vaatamata mitmekümnekordsele kasvule moodustavad peamiselt poolakatest, portugallastest ja rumeenlastest lähetatud, kellest suurem osa teenib elatist ehitus- ja tööstussektoris ning põllumajanduses, Prantsusmaa töökätest siiski väga väikese osa – umbes protsendi. Neile lisanduvad ebaseaduslikult Prantsusmaal töötavad lähetatud, keda arvatakse olevat kuni 300 000.

Arvestades seda, et ELis kolmanda ja eurotsoonis suuruselt teise majandusega Prantsusmaal on töötusnäitaja püsinud aastaid kümmekond protsenti, pole üllatav, et mujalt saabunud töölistega seotud küsimus on jõuliselt esile kerkinud.

Ka Euroopa Komisjoni arvates vajab praegu kehtiv direktiiv muutmist ja mullu kevadel esitas komisjon liikmesriikidele ettepaneku seda muuta. Peamine uuendus nägi ette, et lähetatuid tuleks tasustada nagu kohalikke ning neile laieneksid lisaks sihtriigi palgale ka kõik sealsed lisatasud ja hüvitised, näiteks jõulupreemiad.

Praegu puudub lähetuses töötamisele kindlaks määratud ajapiirang ja direktiivis viidatakse vaid töötamisele piiratud aja jooksul. Komisjon tegi ettepaneku, et kui lähetatud töötaja on sihtriigis teinud tööd rohkem kui kaks aastat, hakkaksid talle kehtima kõik selle riigi tööõigusega seotud nõuded, muu hulgas sotsiaaltagatised ja maksud.

«Meie näeme, et kahe aasta järel pole lähetatud töötaja tegelikult enam lähetatud töötaja, vaid pigem mobiilne töötaja, sest ta on elanud ja töötanud teises riigis kaks aastat ning teda võib pidada sealse tööturuga lõimunuks. Seega peab ta täitma täielikult võõrustajariigi tööseadust ja sotsiaalkindlustustingimusi,» selgitas Postimehele Euroopa Komisjoni allikas.

Ungari, Slovakkia, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Taani ja Eesti parlamendis näidati komisjoni kavale aga nn kollast kaarti, mis sunnib komisjoni oma ettepaneku uuesti läbi vaatama.

Kui kõrvale jätta Taani – kus parlament leidis, et komisjoni ettepaneku tekst pole piisavalt selge, ent on Postimehe andmetel vastuseisust nüüdseks siiski loobunud –, on kõik ülejäänud kollast kaarti näidanud riigid lähetatud töötajate lähteriigid. Neid 2004. aastal ja hiljem ELiga liitunud riike ühendab ka idablokki kuulumise ajalooline kogemus.

Praegustest konkurentsieelistest ilma jääda kartvad riigid väitsid, et komisjoni ettepanek piirab nende kodanike õigusi ELi piires vabalt töötada ja tegu olevat varjatud protektsionismiga.

«Euroopa Komisjoni soov kehtestada töötajatele ühtsed palgatingimused võib viia selleni, et meie ettevõtted kaotavad ühisturul konkurentsieelise,» selgitas mullu kevadel riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni tollane esimees Kalle Palling, miks Euroopa Komisjonil soovitati ettepanek tagasi võtta.

Sellele vaatamata otsustas komisjon kavaga edasi minna. Palling nimetas seda halvaks ja hoolimatuks otsuseks, eriti arvestades Brexitit. Praegu on komisjoni ettepanek läbivaatamisel Euroopa Parlamendis ja liikmesriikides, kelle nõusolek on korra muutmiseks vajalik. Kompromissini pole siiani aga jõutud.

Prantsuse päevalehe Le Monde andmetel on Macron teinud rea ettepanekuid rohkem kui 20 aastat kehtinud direktiivi muutmiseks ja võrreldes komisjoni ettepanekuga on need karmimad. Näiteks soovib Macron, et lähetatu saaks välismaal töötada maksimaalselt aasta. Sellele ideele on liikmesriikide seas nii toetajaid kui ka vastaseid.

Macron saab loota nende maade toetusele, kuhu lähetatud töötajad kõige rohkem tööle suunduvad. Sellisteks riikideks on näiteks Saksamaa, Belgia ja Holland. Ida- ja Kesk-Euroopa riikides suhtutakse direktiivi muutmise ettepanekusse aga tõrksalt.

Pahameelt tekitas seal ka Macroni juunikuine intervjuu mitmele Euroopa väljaandele, kus ta ütles Ida- ja Kesk-Euroopat silmas pidades, et Euroopa ei ole supermarket, kust saab võtta endale meelepärane ning sobimatu kõrvale jätta. Kommentaarist tundsid end enim puudutatuna Ungari ja Poola valitsus. Varssavi nimetas säärast märkust vaenulikuks.

«Poola on avatud koostööks, kuid sõltub Macronist, kas ta tahab näidata meedias oma vaenulikkust Euroopa idaosa vastu või pidada faktipõhist diskussiooni,» teatas Poola peaminister Beata Szydło Financial Timesi vahendusel.

Mitmed analüütikud peavad lähetatud töötajatega seotud vaidlust konfliktiks ELi nn vanade ja uute liikmesriikide vahel, rääkides lõhest ühenduse ida- ja lääneosas asuvate liikmete vahel ning hoiatades tõsise vastasseisu eest.

«Ma ei usu, et tegu oleks Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa vahelise konfliktiga,» ütles kokkulepet lähetatud töötajate osas sügiseks lubav Macron ühes intervjuus Le Monde’i vahendusel. «Pinged on seetõttu, et meie arusaamad ja lähiajalugu on erinevad.»

Esimesel poolaastal ELi eesistujaks olnud Malta püüdis lähetatud töötajatega seotud ummikseisu lahendada, esitades kompromisskava, kuid lahendust ei tulnud ja nüüd on sama küsimus Eestis päevakorral. Kuigi mullu oli riigikogu nende 11 ELi liikmesriigi parlamendi seas, kes näitasid komisjonile kollast kaarti, tuleb Eestil eesistujana üleeuroopalise lahenduse leidmisele kaasa aidata.

«Eesti ei seisa liikmesriigina sugugi lähetatud töötajate direktiivi muutmisele vastu,» teatasid riigikantselei ja välisministeerium ühisvastsuses Postimehe küsimusele, kas Eesti saab selles küsimuses eesistujana olla isetu vahendaja.

Vastuses öeldi, et Eesti toetab lahendust, mis arvestab nii lähetatud töötajate kui ka ettevõtetega ning on selge, õiguskindel ja praktikas rakendatav. «See positsioon haakub väga hästi eesistuja rolliga, milles praegu oleme,» seisis vastuses.

«Meie ülesanne on otsida tasakaalu erinevate liikmesriikide ja huvirühmade vahel ning usume, et lahenduse leidmine Eesti eesistumise ajal on võimalik,» teatati veel. «See ei sõltu samas loomulikult ainuüksi eesistuja heast tööst, vaid Euroopa Liidu valitsuste poliitilisest tahtest ja kompromissivalmidusest.»

Septembris soovib Eesti alustada lähetatud töötajatega seotu arutamist ELi töögruppides, et jõuda eelnõu tekstis kokkuleppele oktoobrikuiseks ELi töö- ja sotsiaalministrite kohtumiseks Luxembourgis. Kui küsimuses jõutaks kokkuleppele, oleks tegu Eesti pooleaastase eesistumisaja ühe suurima töövõiduga.

Mitu Postimehega vestelnud diplomaatilist allikat pidas kokkuleppe saavutamist Eesti eesistumise ajal aga väheusutavaks. Euroopa Komisjoni allikas avaldas aga lootust, et kokkulepe sünnib selle aasta sees.

«Euroopa Liidu institutsioonina püüame leida kompromissi kõigi liikmesriikide huvide vahel,» ütles komisjoni allikas Postimehele. «Ütleksin, et see on midagi, mida me ei saa ennustada. Mõistagi sõltub see läbirääkimiste käigust. Kuid me oleme üsna lootusrikkad, et tulemuseni jõutakse Eesti eesistumise ajal.»

Kes on lähetatud töötaja?

-Kehtiva Euroopa Liidu direktiivi järgi on lähetatud töötajaks selline töötaja, kelle tööandja saadab ajutiselt teise ELi liikmesriiki tööle, kas ettevõtte äritegevuse raames teenust osutama või renditöötajana tööjõudu vahendava ettevõtte poolt.

-Lähetatud töötajale tuleb tagada lähetusriigis kehtiv töötasu alammäär. Lähetusega seotud toetused loetakse palga alammäära hulka, välja arvatud juhul, kui need makstakse välja hüvitisena lähetusest tekkivate kulude, näiteks reisi-, majutus- ja söögikulude katteks.

-Tööandja peab töötaja eest tasuma lähetajariigi seadustes ette nähtud sotsiaalkindlustusmaksed, mis sageli on märgatavalt väiksemad kui riigis, kui lähetatu töötab.

-Lähetatud töötaja ja töölähetuses viibiv töötaja on eri mõisted. Lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte. Eesti mõistes töölähetusse minnes ei võta töötajat sihtkohariigis keegi vastu.

Allikad: Tööinspektsioon, Euroopa Liidu Teataja

Tagasi üles