Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

«Poola torumehest» sai Molière’i klausel

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Poola turismiameti plakat. | FOTO: wikipedia

2005. aastal, mil Euroopa Liit oli äsja hoogsalt laienenud, lükkasid prantslased referendumil tagasi Euroopa Liidu põhiseadusleppe. Rahvahääletusele eelnenud debatis kerkis esile peaaegu müütiline tegelane – poola torumees –, kellest sai kohalikelt leiva röövivate soovimatute Ida-Euroopa võõrtööliste sümbol.

Sümbolit kasutas esimesena ei-häälte eest võidelnud Philippe de Viliers, kes nägi vaba tööjõu liikumises ohtu lääne ühiskonnale ja prantslaste harjumuspärastele eluviisidele. Prantsusmaalt levis «poola torumehe» klišee mujalegi ning sai tuntuks kogu Euroopas.

Torumehe tegelaskuju kasutas näiteks ka Šveitsi Sotsialistlik Partei tööjõu vaba liikumist toetavas kampaanias, mille loosungiks võeti Nõukogude Liidu deviisi ainetel «Kõigi maade torumehed, ühinege!».

ELi nn uusliikmed pidasid seda rassistlikuks kuvandiks, mis näitab, et uued ja vanad liikmesriigid pole võrdsed. Samas leidis Poola võimaluse sellest ka kasu lõigata.

Näiteks käivitas Poola turismiamet Prantsusmaal kampaania, kus noor meesmodell Piotr Adamski poseeris tüüpilistes torumehetunkedes Poola vaadete taustal. «Mina jään Poola, teie tulge siia,» kuulutas prantsuskeelne kampaaniasõnum.

Tänapäeval ei räägita Prantsusmaal niivõrd «poola torumehest», vaid Molière’i klauslist. Nimelt kehtib mitmel pool Prantsusmaal nõue, et riigi rahastatud projektidega seotud töötajad peavad kasutama töökeelena prantsuse keelt.

Enamasti puudutab see ehitustöölisi, kes klausli kaitsjate väitel võivad prantsuse keele mitteoskamise tõttu sattuda ohtu. Kui tööliste keeleoskus pole piisav, tuleb palgata tõlk.

Sellist nõuet on püütud kehtestada kogu Prantsusmaal, kuid mullu kukkus kava Prantsuse parlamendis läbi.

Esimesena kehtestati klausel 2016. aastal Lääne-Prantsusmaal asuvas Angoulême’i linnas. Praeguseks on sama teinud viis Prantsusmaa piirkonda, kaasa arvatud pealinna Pariisi ümbritsev Île-de-France’i regioon ning hulk departemange ja linnasid, kus on võimul parempoolsed vabariiklased.

Klausli pooldajate sõnul on eesmärk võidelda sotsiaalse dumpingu vastu ja kaitsta kohalike töökohti võõrtööliste eest. Klausli kehtestanud Auvergne-Rhône-Alpes’i piirkonna vabariiklasest juhi Laurent Wauquiezi sõnul on meede mõeldud lähetatud tööliste vastu.

Prantsuse tuntud näitekirjaniku nime kandvat klauslit on kritiseerinud nii Prantsusmaa vasakpoolsed kui ka Euroopa Komisjon, kes peavad seda rassistlikuks, diskrimineerivaks ja ebaseaduslikuks. Siiski toetas uuringufirma Ifop märtsis avaldatud uuringu järgi klauslit 80 protsenti selles osalenutest.

Tagasi üles