Hispaanias Barcelona populaarseimal tänaval rammis kaubiku juht neljapäeval tahtlikult jalakäijaid, kinnitatud andmeil sai vähemalt 14 inimest surma ja sadakond viga, ütles Kataloonia siseminister Joaquim Forn. Minister hoiatas, et ohvrite arv võib veelgi tõusta.
Hispaania tsiviilkaitseagentuuri pressiesindaja andmeil oli kannatanute hulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Hollandi, Argentina, Venezuela, Belgia, Austraalia, Ungari, Peruu, Rumeenia, Iirimaa, Kreeka, Kuuba, Makedoona, Hiina, Itaalia ja Alžeeria kodanikke.
Esindaja ei täpsustanud, kes neist sai surma, kes vigastada.
Politsei käsitleb Barcelona kesklinnas toimunut terrorirünnakuna. Vastutuse veretöö eest võttis äärmusrühmitus Islamiriik (IS). Mitmete riikide liidrid on rünnaku hukka mõistnud. Ka Hispaania kuningapere mõistis rünnaku karmisõnaliselt hukka, öeldes, et nende riiki ei õnnestu terroriseerida.
Politsei teatas, et on vahistanud hispaanlasest ja marokolasest kahtlusaluse, kuid rahva hulka sõitnud kaubiku juht on endiselt jooksus. Pealtnägijate sõnul põgenes kaubiku juht sündmuskohalt jalgsi.
Kuulus La Rambla on üks Barcelona rahvarohkemaid tänavaid, mida palistavad poed ja restoranid ning mis tavaliselt on tulvil turiste ja tänavaesinejaid kuni hiliste öötundideni.
Tunnistajad kirjeldasid paanikat ja õudu, mida rünnak põhjustas.
«Surnukehad lebasid tänaval ja inimesed kogunesid nende ümber. Inimesed nutsid. Palju oli välismaalasi,» rääkis poeomanik Xavi Perez.
«Ühtäkki ma justkui kuulsin raksatavat kokkupõrkeheli ja kogu tänavatäis inimesi hakkas karjudes jooksma. Nägin enda kõrval naist, kes hüüdis oma lapsi,» rääkis La Ramblal kõndinud pealtnägija Aamer Anwar.
Hispaania on viimastel aastatel pääsenud sedasorti ekstremistlikust vägivallast, mis on osaks saanud Prantsusmaale, Belgiale ja Saksamaale. Kuid 2004. aasta märtsis tabas seda seni ohvriterohkeim džihadistlik rünnak, kui Madridi reisirongides hukkus plahvatustes 191 inimest. Selle vereöö võtsid oma Al-Qaedast innustust saanud äärmuslased.
Hispaaniat on paljud äärmuslikud veebisaidid nimetanud džihadistide rünnakute võimaliku sihtmärgina ajaloolistel põhjustel, sest suur osa selle aladest oli kunagi moslemite võimu all.