/nginx/o/2017/08/31/7049513t1h7e8c.jpg)
Austria välisminister Sebastian Kurz kirjutab Politicos avaldatud arvamusartiklis, et Ukraina elas üle ühe lähiajaloo hirmuäratavaima inimtekkelise katastroofi – Tšornobõli tuumajaama õnnetuse 1986. aastal. Nüüd kannatab riik sõja käes, mis mürgitab suhteid Donbassi ja ülejäänud Ukraina vahel.
Konflikt ähvardab samuti väga reaalse mürgitusega, sest jätkuv sõda ohustab klooriladusid, keemia- ja metallitehaseid, ohtlike jäätmete jaamu ja söekaevandusi.
Olukord on nagu tiksuv pomm. Konfliktipooli ei eralda sajad kilomeetrid, nad on geograafiliselt üksteisele väga lähedal. Juhtum ühel pool rindejoont mõjutab paratamatult ka teist poolt ja veel enamgi.
Näiteks, varem sel aastal tabasid kuulid Donetski veepuhastusjaama üht hoonest. Jaamas hoitakse 7000 kilogrammi kloorigaasi. Oleks see plahvatanud, juhtunuks katastroof.
Olukord on kui tiksuv pomm.
Üks Euroopa suurimaid tööstuspiirkondi on nüüd regiooni ebastabiilsemaid paiku.
Kui kemikaalid lekiksid mõne valesti sihitud kuuli tõttu jõgedesse või põhjavette, mõjutaks see sadu tuhandeid inimesi. Ohtu põhiteenustele nagu elekter ja kanalisatsioon ning vesi ei tohi alahinnata. Möödunud talvel tabas elektrikatkestus Ida-Ukraina linna Avdiivkat. Elektriliinid taastati ja seejärel said nad uuesti tulevahetuses kannatada ning siis tuli neid uuesti parandama asuda.
Tuhanded inimesed pidid miinuskraadides hakkama saama ilma joogivee ja kütteta.
Rahu saavutamiseks Ukrainas peavad osapooled lõpetama tulevahetuse. Hea koht selle alustamiseks on kriitiliste infrastruktuuride läheduses.
