USA president Donald Trump teatas täna pärast Põhja-Korea kuuendat tuumakatsetust, et rahu sobitamine Pyongyangiga ei toimi.
Trump: lepituspoliitika Põhja-Koreaga ei toimi (2)
3. september 2017, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhja-Korea on viinud läbi suure Tuumakatsetuse,» kirjutas Trump. «Nende käitumine ja sõnad on jätkuvalt Ameerika Ühendriikide suhtes vaenulikud ja ohtlikud.»
Eelmisel kuul lubas Trump vastata üha provokatiivsemalt käituvale Põhja-Koreale «tule ja raevuga». Hiljem taganes Trump otsestest ähvardustest.
«Lõuna-Korea avastab, nagu ma olen neile öelnud, et nende jutt Põhja-Koreaga rahu sobitamisest ei tööta, nad mõistavad ainult üht asja,» teatas Trump.
«Põhja-Korea on paariariik, mis on saanud suureks ohuks ja häbimärgiks Hiinale, mis üritab neid tulutult aidata,» lisas ta.
/nginx/o/2017/09/03/7062029t1h5c66.jpg)
Saksa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsuse president Emmanuel Macron kutsusid täna Euroopa Liitu üles kehtestama karmimaid sanktsioone Põhja-Korea suhtes, öeldes, et Pyongyang on oma viimase tuumakatsetusega jõudnud provotseerimises uue mõõtmeni.
«Kantsler ja president on ühte meelt, et Põhja-Korea on rahvusvahelise õiguse jalge alla tallanud ning et rahvusvaheline kogukond peab sellele uuele pingestamisele otsusekindlalt vastama,» teatas kantselei avalduses pärast Merkeli ja Macroni telefonivestlust.
Mõlemad liidrid ärgitavad kehtestama Põhja-Korea vastu karmimaid EL-i sanktsioone, lisati avalduses.
Saksa välisministri Sigmar Gabrieli sõnul tähendab uus katsetus aga, et leida tuleb tasakaalustatud kuid selge vastus.
«Me arutame seda reaktsiooni meie partneritega EL-is. Ma olen kindel, et ka ÜRO Julgeolekunõukogu rakendab otsustaval moel vajalikke meetmeid,» märkis ta.
/nginx/o/2017/09/03/7061035t1h9c6b.jpg)
Põhja-Korea karmi karistamist täna läbi viidud eduka vesinikupommikatsetuse eest nõuab ka Lõuna-Korea president Moon Jae-in.
Mooni sõnul tuleb Põhja-Korea täielikuks isoleerimiseks rakendada kõiki diplomaatilisi vahendeid, seal hulgas ka ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioone, vahendas presidendi julgeolekunõunik Chung Eui-yong pärast riikliku julgeolekunõukogu kriisikoosolekut.
«Soul arutab USA sõjaväe tugevaimate strateegiliste vahendite kasutuselevõtmist,» lisas Chung.
Sellega võidakse viidata ka taktikalistele tuumarelvadele, mille Washington 1991. aastal ära viis.
Ka Hiina mõistis Põhja-Korea tuumakatsetuse karmilt hukka ja heitis Pyongyangile ette selle tuumarelvaprogrammile osaks saanud rahvusvahelise hukkamõistu eiramist.
«Põhja-Korea on ignoreerinud rahvusvahelise kogukonna üldist vastuseisu ja viinud taas läbi tuumakatsetuse,» ütles Hiina välisministeerium avalduses. «Hiina valitsus väljendab kindlat vastuseisu ja mõistab selle jõuliselt hukka.»
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirekor Yukiya Amano nimetas tuumakatsetust äärmiselt kahetsusväärseks.
Venemaa mõistab Põhja-Korea pühapäevase vesinikupommikatsetuse karmilt hukka, kuid manitseb rahu säilitama.
«Pyongyangi demonstratiivne ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooninõuete ja rahvusvahelise õiguse normide eiramine on teeninud ära karmi hukkamõistu,» ütles Vene välisministeerium avalduses.
Tekkinud olukorras on kõige tähtsam säilitada rahu ja hoiduda igasugustest sammudest, mis võivad tuua kaasa pingete edasise süvenemise, manitsetakse samas.
Moskva kutsub kõiki osapooli naasma dialoogi kui ainsa abinõu juurde Korea poolsaare kriisi lahendamiseks.