KOHALIK VAADE. Valgevenes valitseb segadus riiki saabuvate Vene sõjaväelaste arvu osas

, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Zapad 2013: Venemaa president Vladimir Putin, kaitseminister Sergei Šoigu (paremal) ja Valgevene president Aljaksandr Lukšenka koos poja Nikolaiga (vasakul)vaatamas neli aastat tagasi toimunud ühisõppust Hmeljovka polügoonil Kaliningradis.
Zapad 2013: Venemaa president Vladimir Putin, kaitseminister Sergei Šoigu (paremal) ja Valgevene president Aljaksandr Lukšenka koos poja Nikolaiga (vasakul)vaatamas neli aastat tagasi toimunud ühisõppust Hmeljovka polügoonil Kaliningradis. Foto: Ria novosti/Reuters/Scanpix

Selle kuu keskel algava Venemaa ja Valgevene ühisõppuse Zapad stsenaarium – vähemalt selle ametlik versioon – on nüüd teada. 29. augustil tutvustas seda Minskis avalikkusele Valgevene kaitseministri esimene asetäitja ja peastaabi ülem Aleg Belakonev, kes hakkab õppusel juhatama Valgevene väegruppi. Endiselt on aga lahtine küsimus, kui palju Vene sõjaväelasi seetõttu Valgevenesse saabub, kas 2700, 20 000 või siis 100 000?

14.–20. septembrini toimuva suurõppuse stsenaariumi järgi ründab Valgevenet kolm naaberriiki: Veišnooria, Vesbaaria ja Lubeenia.

Lubeenia kujutab endast Poola kirde- ja Leedu edelaosa. Kaardil asub Lubeeniaks nimetatud ala täpselt nõndanimetatud Suwałki koridori piirkonnas, mis teatavasti on sajakilomeetrine lõiguke Valgevene ja Kaliningradi oblasti vahel. Just selles koridoris kulgeb Poola-Leedu piir ja NATO eksperdid peavad seda Venemaa agressiooni korral kõige raskemini kaitstavaks alaks. Vesbaaria kujutab endast Leedut ja osa Lätist, täpsemalt lääne- ja keskosa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles