Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ungari välisminister: Euroopa on silmakirjalik

12
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ungari välisminister Péter Szijjártó | FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Ootan Ungari välisministrit Péter Szijjártót Tallinna Ungari Instituudi majas väikeses kabinetis. Vaatan oma küsimusi üle, kaalun veel kord nende järjestust ja loodan, et ükski neist ei päädi mu minema kupatamisega.

Toimetusest kaasa saadud hoiatussõnad – välisminister on ütlemata karismaatiline 38-aastane poliitik – meeles mõlkumas, üritan mõelda, kuidas takistada intervjueeritavat teemast kõrvale kaldumast.

Vanalinna kirikukellad löövad viiendat õhtutundi ja instituudi töötajad seavad end hoone trepile ritta. Välisminister saabub.

Teda saatev politseiekipaaž ja Eestisse külla tulnud Aasia turistid jäävad vanalinna tänavatele seisma – viimased selleks, et jäädvustada ootamatu sündmus nutiseadmega. Stseen mõjub üpris kentsakalt. Kui nad vaid teaksid, kui tavaline see kõik siin Tallinnas Euroopa Liidu eesistumise päevil on.

Soojenduseks uurin nii muuseas, ons Ungaril kunagi plaanis taasavada Tallinnas suursaatkond.

«Minu jaoks pole vahet, kas tegu on ametliku saatkonnaga või nelja diplomaadiga, kes seda ülesannet juba täidavad. Kui see tõesti oluline on ja kui Sven mulle, ütleme, signaali saadab, et see on Eesti Ungarisse tagasi tuleku eeltingimus, ei saa see muidugi olema takistuseks,» arutleb Szijjártó.

Küsin, kas Sveniks nimetatud välisminister Sven Mikser pole siis Ungarile sellist signaali saatnud.

«Ta avaldas soovi küll, jah. Saan aru, et asi on pigem rahas. Kui tema teeb otsuse, teeme meiegi,» ütleb Szijjártó.

Juba on tunda, et saadud hoiatus oli asjakohane. Välisministri jutt on sorav ja ilmekas. Kogu meie kohtumise jooksul ei teki hetkekski muljet, nagu esitaks ta pelgalt päheõpitud teksti.

Szijjártó kuulub Ungari peaministri Viktor Orbáni koalitsioonierakonda Fideszi. Välisminister ütleb, et teda kurvastab, et paljud avaldavad Ungari kohta veendunult arvamust, teadmata seejuures, mis seal toimub. «Valesti tõlgendamine, eelarvamuslik ja erapoolik info – see pole õiglane,» ütleb ta.

«Sama on poliitkorrektsuse ja silmakirjalikkusega. Meile on täiesti vastuvõetamatu, et mõned riigid ja Euroopa institutsioonid raiskavad palju aega teiste riikide tümitamisele ja neile loengupidamisele,» sõnab Szijjártó.

Brüssel ja Ungari on pidanud tulist vaidlust migrantide üle, sest viimane keeldub vastu võtmast oma kvoodiosa Euroopasse saabunud asüülitaotlejatest. Liiati on Brüssel seadnud kahtluse alla, kas Ungari on üldse õigusriik.

Välisministri hoogne jutt ja karmid sõnad viitavad sellele, et ta suhtub teemasse väga kirglikult. Ungari suhted Euroopa Liiduga pole just ladusad. Kriitikanooli lendab Ungari poole ka seetõttu, et Orbáni valitsus saab Venemaaga läbi paremini kui ükski muu bloki riik.

«Kui tulete Ungarisse, näete oma silmaga, et elame demokraatias,» tõotab Szijjártó.

«Tunnen, et meie liberaalsed sõbrad ei saa enne rahu /.../, kui kõik käib nii, nagu nemad tahavad. Aga kui keegi julgeb teisiti mõelda, on see kohe «autoritaarne», «väga paha» ja kõike muud sellist,» lisab ta.

Szijjártó hinnangul on Euroopa Komisjonil nendega suheldes topeltstandardid. «See pole vaid meie arvamus, nii mõtlevad ka poolakad,» lisab ta.

«Me ei lepi sellega, et meid näiteks sunnitakse vastu võtma illegaalseid immigrante. Migratsioonis peitub minu arvates ka Poola-Ungari ja ELi vaheliste pingete allikas,» ütleb Szijjártó. «Euroopa Komisjon, Euroopa institutsioonid ja mõned liikmesmaad ründavad meid meie seisukohtade tõttu järjekindlalt.»

Mida Ungari teisiti teeks, kui migratsiooniküsimuse lahendamine oleks nende otsustada?

«Ungarist trampis läbi 400 000 illegaalset immigranti. See, kuidas nad käitusid, lükkasid tagasi igasuguse koostöö kohalike võimudega ja ähvardasid ungarlasi… Meil on väga selge visioon. Abi tuleb viia sinna, kus seda vaja on. Ja probleeme ei peaks tooma sinna, kus neid ei ole. Kõik,» vastab Szijjártó.

Tema hinnangul tuleks toetada konfliktipiirkonna riike, et nad saaksid ise põgenikke majutada. «On viga julgustada neid Euroopasse tulema,» ütleb ta ja lisab, et viis, kuidas EL probleemi lahendada püüdis, tõi kaasa suure ohu.

«Ungari peab oma piire kaitsma ja saama ELi sekkumata otsustada, kes meie juures asüüli saab ja kes mitte,» märgib Szijjártó.

Küsin, mida on Ungari teiste Euroopa riikidega võrreldes teisiti teinud, et neil Venemaaga nii head suhted on.

Meie vestlust jälgivad välisministri abi ja veel paari ruumi hiilinud inimest. Märkan nende sealolekut, kui nad nihelema hakkavad.

Szijjártó vastab, et Ungaril on Venemaaga läbipaistev suhe. «Suhtlevad meie riigipead ja teeme omavahel pragmaatilist koostööd energia ja majanduse valdkonnas.»

«Euroopa meedia tahab jätta muljet, justkui oleks Ungaril teiste Euroopa riikidega võrreldes eriline side Venemaaga. Sellisel juhul tahaksin teada, kuidas on võimalik, et suurim ja – ütleme, kõigi aegade – olulisim energiaarendus ELis Nordstream 2 ehitatakse Gazpromi ja viie Lääne-Euroopa suurima energiaettevõtte koostöös,» pareerib Szijjártó.

«Kui selle kohta küsida, ütlevad Lääne-Euroopa riigid, et see on puhas äri. Tegu on tõelise silmakirjalikkusega. Lääne-Euroopa ettevõtted ajavad Venemaaga suurt äri ja siis nõutakse meilt karmi suhtumist Venemaasse,» teatab välisminister.

Szijjártó andmetel tuleb 85 protsenti Ungari gaasist Venemaalt. Selle muutmiseks tuleb arendada taristut ja luua Kesk-Euroopa riikidele ligipääs teistele energiaallikatele. Seda pole tehtud. «Seetõttu pole meil valikut. 95 protsenti meie majapidamistest kasutab gaasi,» ütleb ta. «Keegi pole meile selle muutmiseks isegi abi pakkunud. Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks keegi tõtt ei räägi,» räägib Szijjártó.

Välisminister mainib pead vangutades, et Ungari sõjaväelasi teenib Eestiski. «Keegi ei tunnusta meid selle eest, et otsustasime Eestisse 2019. aastal tagasi tulla ja osaleda Balti õhuturbemissioonil.»

Sellel missioonil osaleb 110 sõjaväelast ja neli lennukit.

Kabinetinurgas läheb välisministri sekretär aina rahutumaks. Saan aru, et minule eraldatud 25 minutit on otsakorral. Küsin Szijjártólt viimase küsimuse.

Filantroobist miljardäril George Sorosel on Ungaris vastuoluline maine. Uurin Szijjártólt, kas neis pole midagi sarnast: Ungari suhtumises Sorosesse ja Türgi suhtumises Fetullah Güleni, keda süüdistatakse putši korraldamises.

«See võrdlus on täiesti ebaratsionaalne,» ütleb Szijjártó ja lisab, et George Soros tegi oma suhtumise täiesti selgeks. «Ta tahab, et see valitsus kukuks. Tema vaated migratsioonile on täiesti selged – täielikus vastuolus valitsuse omadega.»

Szijjártó sõnul rahastab Soros Ungari valitsusvastaseid organisatsioone.

«Võrdlus Türgi Güleniga on ebaõiglane ka seetõttu, et keegi ei taha Sorost Ungaris vangi panna,» ütleb ta mõtlikult.

Kuid Sorose toetuseks on Ungaris tuldud tänavatele ja riik on korraldanud tema vastu laimukampaania?

Szijjártó kehitab õlgu, vastab, et ei tea ühestki Sorose toetuseks korraldatud meeleavaldusest midagi, ja viib jutu mujale. Ungari valitsust rünnatavat Sorose pärast kahel põhjusel. «Ungari seaduses seisab, et kõik organisatsioonid, mis saavad raha välismaalt, peavad sellest oma veebilehel teada andma. Teine põhjus on ülikoolid. Ungaris on kolm Ameerika ülikooli. Kahe ülejäänuga pole kunagi probleeme olnud, kuigi neile kehtivad samad reeglid, mis sellele ülikoolile, mis on seotud George Sorosega,» põhjendab Szijjártó.

Péter Szijjártó

  • Sündinud 30. oktoobril 1978
  • Kasvas üles Loode-Ungaris Győri linnas
  • Kuulub 1998. aastast Ungari peaministri Viktor Orbáni erakonda Fidesz
  • 2010–2012 Orbani pressiesindajaja
  • 23. septembrist 2014 Ungari välisminister
  • 2002 lõpetas bakalaureuseõpingud nüüdses Budapesti Corvinuse ülikoolis, õpinguajal veetis pool aastat Ameerika Ühendriikides
  • Abielus, kaks poega
Tagasi üles