Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kultuurikatlas tehti küberajalugu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Esmakordselt toimus küberõppus EU CYBRID 2017, kus ministritel tuli tegutseda küberrünnaku korral. | FOTO: Kaitseministeerium

Esimesel kaitseministritele mõeldud strateegilisel suurõppusel EU CYBRID 2017 said ministrid eile Kultuurikatlas proovile panna oma oskused ja teadmised, kuidas tegutseda laiaulatusliku küberrünnaku korral.

Kaks tundi kestnud õppuse stsenaariumi järgi oli Euroopa Liidu sõjalistele struktuuridele korraldatud ulatuslik küberrünnak. Üksikasjad olid mõeldud vaid õppusel osalejatele ja jäid Kultuurikatla seinte vahele. Eesmärk oli jõuda poliitilistele otsustele.

Kui tihtipeale seostub kübervaldkond keeruka tehnilise virvarriga, millega seonduva sõnavara ja nüansside mõistmine nõuab tavainimeselt suurt pingutust, siis Tallinnas läheneti küberteemadele teisiti. Ministrite jaoks üritati luua võimalikult tõetruu keskkond, kus tehnilised küsimused on pigem tagaplaanil ja keskendutakse reaalsetele otsustele, mida tegelikkuses sellistes olukordades langetada tuleks.

«Tahtsimegi näidata, et see ei pruugi olla nii tehniline. Olukorra tõsisemaks muutudes läheb see üle poliitiliseks ja strateegiliseks,» selgitas Postimehele õppuse korraldaja, kaitseministeeriumi küberpoliitika osakonna juhataja asetäitja Tanel Sepp.

Selline lähenemine tundus olevat edukas, sest ruumis tekkis tema sõnul elav arutelu ja ministreid paistis teema huvitavat. Sepa sõnul oli näha elevust ja teda rõõmustas, et pikka ettevalmistust nõudnud õppus hästi vastu võeti.

Keerulisena tunduda võiva küberõppuse käik oli tegelikult lihtne. Ministritele tähendas see, et tutvustati sündmusi, mille järel tuli neil langetada otsuseid.

Sepp selgitas õppuse käiku järgnevalt: «Meil oli ees teatud olukord ja hakkasime kruvi rohkem pingule keerama. Iga korraga, kui me kruvi keerasime, küsisime teatud küsimusi. Osa küsimusi ka kordus, et näha, kuidas ministrite arvamus situatsiooni eskaleerudes muutub ja areneb. See näitas progressi, kuidas küsimust mingis faasis käsitlema hakatakse.»

Õppuse lõpus anti ministritele võimalus õppuse ja kübertemaatika kohta vabas vormis üldisemalt arvamust avaldada. Hoolimata sellest, et tegu oli väljamõeldud situatsiooniga, üritati esitada see võimalikult sarnaselt päriselus ette tulla võivate olukordadega.

Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Erki Kodar nimetas õppuse peamisteks eesmärkideks teadlikkuse suurendamist, kriisimehhanismide väljatöötamist ja strateegilise kommunikatsiooni arendamist.

Küberõppus oli kulminatsioon peaaegu aasta aega kestnud planeerimisele, mille juures oli ülioluline roll rahvusvahelisel koostööl. Asjaga olid seotud näiteks nii Euroopa välisteenistus, Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) kui ka Euroopa Kaitseagentuur. Tehnilise poole eest vastutas Eesti küberjulgeoleku ettevõte BHC Laboratory.

Viimase aja sündmused on riikide arusaama küberkaitsest muutnud. Sepa sõnul mõjutasid näiteks hiljutised Petya, NotPetya ja WannaCry küberrünnakud paljusid riike väga valusalt.

Euroopa Liidu riikide ministrite kõrval osales õppusel EU CYBRID 2017 vaatlejana ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Tagasi üles