Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Meeleavaldajad näitasid Macronile hambaid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Meeleavaldused halvasid eile terve Prantsusmaa. Stiilinäide Marseille linnast. | FOTO: ANNE-CHRISTINE POUJOULAT/AFP/Scanpix

Prantsusmaa president Emmanuel Macron seisis eile vastamisi oma ametiaja esimeste suuremate protestidega: rahulolematud näitasid oma suhtumist riigipea planeeritavatesse tööreformidesse.

Meeleavaldajad Rennes`is. | FOTO: DAMIEN MEYER/AFP/Scanpix
President Macron ise oli samal ajal Kariibi mere saartel orkaanikahju hindamas. | FOTO: CHRISTOPHE ENA/AP/Scanpix

Inimesi ärgitas tänavatele riigi suuruselt teine ametiühingute liit, vasakpoolse suunitlusega Confédération générale du travail (CGT). Teised kaks suuremat organisatsiooni teatasid, et nemad välja ei tule.

«See on sotsiaalne riigipööre,» iseloomustas Macroni reformikava CGT juht Philippe Martinez.

Tööõiguslaste pahameele märklaud on Macroni juba valmiskampaania ajal välja lubatud reform, mille eesmärk on teha korda Prantsusmaa tööseadusandlust koormav bürokraatia, lihtsustada uute inimeste töölevõtmist ning vähendada seeläbi riiki vaevavat tööpuudust – eriti noorte seas.

Tänavu aprillis oli üldine töötuse määr Prantsusmaal 9,7 protsenti, Saksamaal samal ajal  aga 3,9 protsenti. Üks Macroni põhilubadusi oli vähendada see näitaja aastaks 2022 seitsmele protsendile.

Praegu Prantsusmaal kehtiv tööseadustik on 3324 lehekülge pikk. Macron kavatseb võtta eraldi luubi alla selle osa koodeksist, mis puudutab töötajate hüvesid ning nende võimalikku vallandamist ja koondamist. Viimane on tehtud nii keeruliseks, et kriitikute sõnul on see üks põhjustest, miks uusi töökohti nii vähe tekib: seaduste rägastikus on sama hästi kui võimatu üleliigseks osutunud töötajat lahti lasta.

Ühe peamise muudatusena saaksid vähem kui 50 töötajaga ettevõtted – milliseid on Prantsusmaa firmadest 95 protsenti – rääkida töötingimuste asjus oma alluvatega läbi otse, ametiühinguid kaasamata.

«Pärast aastakümneid kestnud massitöötust ei saa inimesed täna tõsimeeli väita, et meie seadus – eriti meie tööseadus – oleks töölevõtmise suhtes soodne,» vahendab Le Figaro peaminister Édouard Philippeʼi sõnumit kriitikutele.

Opositsioonilised poliitikud kasutasid juhust, et toimuvat enda heaks ära kasutada. Oma toetusest teatas äärmusvasakpoolse liikumise Allumatu Prantsusmaa kevadine presidendikandidaat Jean-Luc Mélenchon. Sama tegi nii presidendi- kui parlamendivalimistel kaotanud sotsialistide riigipeakandidaat Benoît Hamon. Le Monde kirjutab samas, et sotside erakond ise on demonstratsioonide suhtes kahetisel seisukohal. Osa soovib neist osa võtta, teised aga eelistavad jääda kõrvaltvaatajaks.

Kokku korraldas CGT üle riigi rohkem kui 180 tänavameeleavaldust ja 4000 streiki. BBC juhtis tähelepanu toimunu irooniale: ehkki muudatused puudutavad erasektorit, tulid meelt avaldama peamiselt riigitöötajad, raudteetöölised ja üliõpilased.

Le Figaro andmetel katkes eilsete streikide käigus terveks päevaks kogu Niceʼi linna bussi- ja trammitransport. Viimati nähti sellist asja 2006. aastal. «Meie jaoks on see väga ebatavaline, sest me streigime põhimõtteliselt väga harva,» lausus ajalehele kohalik ametiühingutegelane Daniel Descotes.

Vasakpoolsetes tekitas lisaks nördimust Macroni sel nädalal Ateenas peetud kõne. «Ma ei loovuta midagi – ei laiskadele, küünikutele ega äärmuslastele,» lubas riigipea. Macroni vastaste sõnul nimetas president oma sõnavõtuga kõik oma kriitikud automaatselt laiskadeks. Hiljem selgitas riigipea, et pidas tegelikult silmas oma eelkäijaid – neid, kellel pole õnnestunud tööreformi käsile võtta.

Macroni toetusnäitajad on viimastel kuudel tublisti vähenenud ja tema menu kahanenud kiiremini kui ühelgi varasemal Prantsusmaa presidendil. Augusti alguses arvas vaid 36 protsenti prantslastest, et on uue riigijuhi tööga rahul. Veel juuni lõpus avaldas Macronile heakskiitu 64 ja juuli lõpus 54 protsenti sama uuringufirma küsitlusele vastanutest.

Macroni hoogsalt kahanev populaarsus kõneleb analüütikute sõnul sellest, mida kahtlustati juba varem: presidendi veenev võit maikuistel valimistel polnud niivõrd mitte poolehoid tema enda isikule kui vastuseis Rahvusrinde kandidaadile, parempopulist Marine Le Penile.

Ligi 25 protsenti valijatest ei toetanud toona kumbagi kandidaati ja osalus presidendivalimiste lõppvoorus oli aastakümnete väikseim.

President Macron ise eilsetest protestidest osa ei saanud, sest oli lennanud Kariibi mere piirkonda, uurimaks orkaan Irma tekitatud kahju sealsetele Prantsusmaale kuuluvatele saartele. Uuele tööseadusele kirjutatakse plaanide järgi alla 22. septembril.

***********

Prantslaste streik tekitas kaose lennuliikluses

Prantsusmaa eilsed sündmused mõjutasid otseselt ligi 20 000t odavlennufirma Ryanair klienti, kes pidid lennujuhtide töökatkestuse tõttu oma reisiplaanid ümber tegema.

Väljaande The Independent andmetel tühistas lennufirma vähemalt 110 lendu. Eriti puudutasid muudatused neid, kes pidid liikuma üle Lõuna-Prantsusmaa lennukoridori, ehk paljusid, kes suundusid Londonist Vahemere maadesse.

Ryanari turundusdirektor Kenny Jacobs oli tekkinud olukorra pärast marus. «Mis liig, see liig,» lausus ta. «Kui Prantsuse valitsusel on Prantsusmaa muutmisega tõsi taga, peaksid nad esmalt võtma käsile need lennujuhtide ametiühingud.» Jacobsi ettepaneku järgi peaks valitus koos Euroopa Komisjoniga välistama sellise olukorra, kus väike rühm streikijaid saaks tuhandete reisiplaanid ära rikkuda.

British Airways pidi tühistama 16 üle Prantsusmaa kavandatud lendu, võimalike katkestuste eest hoiatasid ka odavlennufirmad easyJet ja Air France.

Ryanair ja easyJet on varemgi streikivate Prantsuse lennujuhtide teemal sõna võtnud. «See on tohutult ebaaus, et väikese hulga isekate tõttu rikutakse tuhandete tavaliste Euroopa klientide reisi- ja puhkuseplaane,» lausus mullu mais toimunud streigi ajal Ryanairi kommunikatsioonijuht Robin Kiely.

Juba siis esitas lennufirma nõudmise, et Euroopa Komisjon keelustaks lennujuhtide streigiõiguse – vältimaks olukorda, kus reisijad oleksid justkui lunaraha eest pantvangis. Ryanair algatas toona ka petitsiooni pealkirjaga «Hoidke Euroopa taevas avatuna» ja ärgitas kliente sellele alla kirjutama. Kui miljon allkirja täis saadakse, oli see plaanis esitada nii europarlamendile kui Euroopa Komisjonile.

Kokku pidi Ryanair mulluse streigi tõttu tühistama ligi 300 lendu.

Tagasi üles