Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Norra valitsuspartei jätkab võimul

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Norra peaminister Erna Solberg (keskel) on valmis teiseks neli aastat kestvaks ametiajaks. | FOTO: Heiko Junge/NTB/Scanpix

Kuigi Norra vasakpoolsed parteid ja rohelised said esmaspäeval toimunud üldvalimistel mitme peale kokku üle 7000 hääle rohkem kui nende konservatiivse leeri vastased, jääb parlamendienamus siiski viimaste kätte.

Tegemist pole aga esimese korraga, kui suurem häältesaak veel valimisvõitu ei taga. Nii 2005. kui ka 2009. aasta üldvalimistel said konservatiivsed parteid kokku vähem hääli, aga tulid siiski võimule, vahendab Norra rahvusringhääling NRK.

Norras kehtiv mandaadisüsteem andis sedapuhku võidu peaminister Erna Solbergile, kelle konservatiivne koalitsioon sai 169-kohalises parlamendis 89 kohta, samas kui tema pearivaali, Tööpartei juhi Jonas Gahr Støre vasakkoalitsiooni tulemuseks jäi 80 kohta.

Ei piisanud ka sellest, et võrreldes 2013. aasta valimistulemusega kasvatasid oma toetajate hulka nii vasakkoalitsiooni kuuluvad talupidajate erakonnaks peetav Keskpartei, Sotsialistlik Vasakpartei kui ka parem-vasak teljel neutraalsed rohelised ja marksistlikku ideoloogiat viljelevad punased.

«Me oleme valijatelt saanud mandaadi veel neljaks aastaks,» kuulutas eile varahommikul valimisvõitu alates 2004. aastast Konservatiivset Høyre parteid tüürinud Solberg ja teatas ühtlasi, et kutsus juba senise valitsuskoalitsiooni esindajad edasise koostöö arutamiseks läbirääkimistele.

Konservatiivide liidu võit sõltus suuresti kahe paremtsentristliku väikepartei ehk liberaalide ja kristlike demokraatide valimistulemusest, kes suutsid ka sel korral ületada neljale protsendile seatud valimiskünnise.

Solbergi tagasivalimine tähendab ka seda, et esimest korda viimase 30 aasta jooksul saab konservatiivist peaminister olla võimul kaks ametiaega järjest.

Koalitsiooniläbirääkimised ei tule aga lihtsad, sest nii liberaalid kui kristlikud demokraadid on väljendanud juba oma vastumeelsust samuti konservatiivide leeri kuuluva populistliku Progressipartei seisukohtade suhtes nii keskkonnahoiu kui ka rändeteemadel.

«Me ei saa anda järgmise nelja aasta osas mingit garantiid,» ütles kristlike demokraatide juht Knut Arild Hareide pärast Solbergi võitu. Varem poliitikanõunikuna töötanud Hareide sai traditsioonilisi kristlikke väärtusi au sees hoidva partei etteotsa 2011. aastal ning on sellest alates püüdnud erakonnas juurutada liberaalsemat mõtteviisi.

Peaminister ise oli aga edasise koostöö suhtes positiivsem: «Ma olen kindel, et järgmise nelja aasta jooksul leiame sobivaid lahendusi kõigi nelja partei jaoks.»

56-aastane Bergen, kes on istunud Norra peaministritoolil alates 2013. aastast, esitles valimiskampaania ajal ennast kui turvalist valikut, kes jätkab võetud kurssi. Nimelt on Raudseks Ernaks tituleeritud minister pälvinud paljude heakskiidu nii nafta- kui ka rändekriisi ajal tehtud otsuste eest, lahendades riigi ees seisnud küsimused vastavalt maksukoormuse vähendamise ja karmi migratsioonipoliitikaga.

Valimiste eel kujunesidki põhiteemadeks rahvuslikud väärtused, vaieldi selle üle, kui lahkelt peaks jõukas riik võtma vastu asüülitaotlejaid ja kui lähedane peaks Norra olema Euroopa Liiduga.

Neis küsimustes olid konservatiivse Høyre ja Tööpartei seisukohad sarnased – mõlemad pooldavad reguleeritud rändepoliitikat ja lähedasi suhteid ELiga, mille liige Norra ise ei ole. Peamine erinevus suurparteide vahel joonistus välja aga maksupoliitikas, kus Støre lubaduseks oli suurema palgaga inimestelt rohkem makse koguda. Nüüdseks on aga selge, et Tööpartei juhi otsus mängida ebavõrduse vähendamise peale kuigi hästi ei töötanud.

«Meie eesmärk oli anda Norrale uus valitsus. Me teadsime, et see saab olema tasavägine, aga nagu praeguseks on selgunud, polnud see piisav, et Norra saaks konservatiivide asemel Tööpartei valitsuse,» ütles alates 2014. aastast Tööparteid juhtinud Støre. Varem ka välis- ja tervishoiuministri ametit pidanud 57-aastane vasakpoliitik võttis parteijuhi koha üle praeguselt NATO peasekretärilt Jens Stoltenbergilt.

Teist korda konservatiivide paremust tunnistama pidanud Støre ebaedu taga nähakse peamiselt tema liigset parempoolsust vasakpartei juhtimisel. Oma perekonna kaminaäri pärinud Støre on miljonär, õppinud Pariisis Sorbonne'i ülikoolis ja Londoni School of Economicsis ning räägib sujuvalt prantsuse keelt. Just neil põhjustel pole tema erakonna vasakäärmuslikum tiib Støret kui Tööpartei esindusfiguuri siiani päriselt omaks võtnud.

«See on Tööpartei jaoks suur pettumus,» ütles parteijuht oma toetajatele vahetult pärast seda, kui oli ka selgunud, et tema vasakpartei parlamendikohtade arv on endise 55 asemel 49.

Valimisosaluseks kujunes sel korral 77,1 protsenti. Eelhääletusel osales üle miljoni norralase.

Tagasi üles