Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Lehne: sakslased tahavad keerulisel ajal stabiilsust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Euroopa Kontrollkoja president Klaus-Heiner Lehne Tallinnas. | FOTO: Margus Parts

Eestis kahepäevasel visiidil viibinud Euroopa Kontrollikoja president ja Saksamaa valitsuspartei Kristlike Demokraatide Liidu (CDU) liige usub, et sakslased vajavad praegusel ajal kõige enam stabiilsust, ja seda peegeldab ka suur toetus kantsler Angela Merkelile.

-Kõik valimisküsitlused prognoosivad kristlikele demokraatidele üsna selget võitu. Kas partei on rahul samas koalitsioonis jätkamisega?

Mul ei ole õrna aimugi, mis juhtub. Nagu sa ütlesid, küsitlustes juhib Merkel, kuid pole selge, kes saab koalitsioonipartneriks. Minu sisetunne ütleb, et Saksamaal on üldine kavatsus mitte jätkata suure koalitsiooniga (Kristlike Demokraatide Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku Partei koalitsioon – M. P.).

Huvitav küsimus nendel valimistel on see, kellest saab koalitsioonipartner. On kolm võimalust. Saame piisavalt hääli, et moodustada valitsus liberaalidega. Teine võimalus on niinimetatud Jamaica koalitsioon, mis tähendab liberaale koos rohelistega, kuid traditsiooniliselt on liberaalidel ja rohelistel üksteisega problemaatilised suhted, nii et selle peaks kuidagi toimivaks muutma. Ja kolmas võimalus on lihtsalt jätkata praeguse suure koalitsiooniga.

-Sotsiaaldemokraatide liider Martin Schulz on olnud viimasel ajal Merkeli suhtes üsna kriitiline.

Jah, aga ma arvan, et see on tema töö. Ta on suuruselt teise partei kantslerikandidaat ja ta on enam-vähem ainus, kellel on võimalik kantsleriks ka saada, nii et see oli oodatav.

Valimiskampaania ajal oli küll palju lahkhelisid, kuid minu arvates soovivad inimesed Saksamaal üldiselt stabiilsust. Nad näevad, mis toimub maailmas, näevad ebakindlust, mis on põhimõtteliselt viimase aasta tulemus: Trumpi valimine, Brexit, probleemid Venemaaga. Kõik see kokku, lisaks veel migratsiooniprobleem, tekitab üldiselt konservatiivsema hoiaku, mis ütleb: läheme edasi suuremate muutusteta. Inimesed soovivad stabiilsust ja Merkel seisab selle eest.

-Esmaspäeval teatas Merkel, et välistab Saksamaale saabuvate põgenike arvule ülempiiri seadmise. Samas on Kristlik Sotsialistlik Liit (CDU Baierimaa sõsarpartei – M. P.) seda tugevalt nõudnud. Kas see võib valitsuspoliitika kujundamisel probleemiks saada?

Ma arvan isiklikult, et tegu on valimiseelse retoorikaga, mille eesmärk on end eristada ja tabada oma valijaskonda. Usun, et lõpuks tuleb sellele lahendus leida. Ma ei tea küll, milline see lahendus hakkab välja nägema. Ma ei ole valitsuses, ma lihtsalt vaatan, mida valitsus teeb. Aga ma ei usu, et see saaks valitsuse moodustamisel takistuseks.

-Ehkki kõik parteid on koalitsiooni loomise AfDga (Alternatiiv Saksamaale) välistanud, on neil ikkagi üsna märkimisväärne toetajaskond. Ligi kümme protsenti kavatseb anda oma hääle nende poolt. Mida see räägib üldiste tendentside kohta ühiskonnas?

Saksamaal on kuuekümnendatest alates traditsioon, et teatud hulk hääletab mingite parteide poolt mitte seetõttu, et nad end nende poliitikaga samastaks, vaid nad annavad lihtsalt protestihääle, kuna ei nõustu suuremate parteide poliitikaga ega näe süsteemisisest alternatiivi. Seda eriti suure koalitsiooni tingimustes. Paljud inimesed, kes ei ole kunagi hääletanud, hääletavad nüüd AfD poolt.

Teine aspekt puudutab loomulikult migratsiooni. See on oluline küsimus ja AfD-l on selles küsimuses väga selge seisukoht, mis ei peegelda sakslaste enamuse suhtumist, kuid teatud sektor hääletajatest pooldab seda liini väga.

-Viimase aasta üks suuri probleemteemasid on olnud valimiste turvalisus. Möödunud nädalal tõid IT-spetsialistid välja mõned üsna tõsised probleemid Saksamaa häälte loendamise süsteemis.

Viimastel nädalatel kajastati seda Saksa meedias väga intensiivselt. Kuid probleemist ollakse teadlikud ja sellega tegeletakse. Mingit muret ei teki.

-Saksa valimiste puhul ei ole võimalikust Vene-ohust olnud nii palju juttu kui näiteks Prantsuse presidendivalimiste ajal.

Venemaa ei mängi kõige suuremat rolli, kuid sel on siiski teisejärguline osa. Paljuski on siin tegu ka üldise rahvusvahelise ebastabiilsusega. Vene probleem on osa sellest ebastabiilsusest. Kuid fakt, et Vene probleem eksisteerib, ajendab inimesi pöörduma stabiilsuse poole.

-Teine problemaatiline punkt on suhted Türgiga. Kelle käes on võti olukorra lahendamiseks?

Mis puutub rändeleppesse, siis see on osutunud väga hästi toimivaks. Rändekriis on praegu palju väiksem mure kui kaks aastat tagasi. Selle eeskuju järgi võiks tegeleda ka Põhja-Aafrika riikidega.

Teine küsimus on see, et Türgi liitumine Euroopa Liiduga on muutunud aina keerulisemaks. Läbirääkimised teoreetiliselt endiselt küll käivad, kuid vähemasti praegu ei ole neist erilist edu oodata. Ning arengud Türgis on loomulikult problemaatilised.

-Nii Merkel kui Schulz on öelnud, et seda (Türgi liitumist ELiga – M. P.) ei juhtu.

Siin me nüüd oleme. Pole kahtlustki, et see mängib Saksa valimistel oma rolli. See ei ole küll kõige suurem teema, kuid meil on üsna suur türgi vähemus, kellel on oma osa välispoliitika kujundamisel. Kuid Türgi valitsuse püüded Saksamaa valimisi mõjutada – ma usun, et need võimalused on üsna väikesed. Sest enamik Saksa passiga türklasi käitub Istanbuli arvamusest sõltumatult.

-Tegu on lihtsalt Türgi provokatsiooniga?

Jah. Kuigi selle otsene mõju on piiratud, on asjal sellegipoolest kaudne mõju.

-Palun selgitage.

Schulz tõstatas selle [ELi liitumiskõnelustest loobumise] teema debatis Merkeliga ja Merkel toetas tema seisukohta. Riiklikus poliitikas on alati teatud reaktsioonid vastuseks sellele, kuidas [Recep Tayyip] Erdoğan Saksa poliitikat mõjutada üritab. Valimistulemusi see siiski ei mõjuta.

-Kuid kahe riigi suhteid siiski?

Suhted riikide valitsuste vahel on ilmselgelt halvad, kuid Türgi suhe Euroopa Liidu ja Saksamaaga ei sõltu ainult valitsuse tegevusest. Valitsused muutuvad. Pikemas perspektiivis kahe riigi hea läbisaamine tõenäoliselt taastub. Ma ei usu, et see retoorika suudaks fundamentaalseid suhteid hävitada.

-Poola valitsuspartei Õigus ja Õiglus (PiS) on tõstatanud Teises maailmasõjas tekitatud kahju eest Saksamaalt reparatsioonide nõudmise teema. Kas tegu on pelgalt provokatsiooniga Poola poolt?

See on seotud Poola sise- ja välispoliitikaga ning katsega leida natsionalistlikku toetust. Isiklikult arvan, et minul, minu lastel ega mu vanematel ei ole sõjaga midagi pistmist. Üle seitsmekümne aasta pärast sõja lõppu on reparatsioonide küsimine veidi naeruväärne.

Kuid see ei ütle midagi õigusliku aspekti kohta. Õiguslikust aspektist on erinevaid arvamusi. Ma arvan, et Saksamaa valitsus on oma arvamuse juba 1953. aasta deklaratsiooni ja teiste avaldustega välja öelnud ning edasisi reparatsioone ei tule.

Poola valitsus on viinud läbi seadusliku ekspertiisi, mis ütleb midagi muud. Kuid ma ei pea tõenäoliseks, et Saksa valitsuses oleks valmisolek sellisel teemal tõsiseid arutelusid pidada. Tegu on peamiselt Poola sisepoliitikaga.

Tagasi üles